Räpina valla jäätmehoolduseeskiri Art. 3Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:

1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);

2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;

4) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed – pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;

5) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;

6) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

7) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatudtaaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;

8) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandusvõi kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;

9) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;

10) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

11) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevedajaks pärast seda, kui jäätmevedajal on jäätmed üle antud, kui leping ei näe ette teisiti;

12) jäätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

13) jäätmetekitaja – jäätmevaldaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või kooslus muutub;

14) klaasijäätmed – erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;

15) kogumismahuti – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;

16) komposter – biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;

17) kompostimine – biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;

18) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;

19) metallijäätmed – põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;

20) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

21) olmejäätmed – kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;

22) paber- ja kartongijäätmed – liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;

23) pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;

24) plastijäätmed – sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;

25) puidujäätmed – puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;

26) segaolmejäätmed – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olme jäätmetest üle jäänud sortimisjääk;

27) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

28) taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;

29) tervishoiujäätmed – tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

30) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud vallaterritooriumi loetakse hajaasustusalaks;

31) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;

32) vedaja – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessioonikorraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja;

33) veopiirkond – eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kus korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

34) ühismahuti – jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;

(3) Eeskirjas nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.