Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri Art. 24Vedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu, kuid ei tohi sisaldada pakendijäätmete käitlemise kulusid.

(2) Jäätmeveoteenuse tasu muutmine toimub riingihangete seasuses sätestatud korras.

(3) Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstav teenustasu sõltub jäätmete kogusest ja jäätmete liigiti kogumisest.

(4) Kui jäätmevaldaja poolt segaolmejäätmete mahutisse paigutatud jäätmed sisaldavad korduvalt sobimatuid jäätmeid, näiteks puhtad pakendid, biojäätmed, paberid ja kartong, ehitusjäätmed, on jäätmevedajal õigus teha vallavalitsusele ettepanek tõsta jäätmevaldajalt võetavat segaolmejäätmete äraveo- ja käitlemise tasu kuni kaks korda. Sobimatute jäätmete sisaldus raskendab jäätmete taaskasutust ja raskendab jäätmekäitlusettevõtetel keskkonnakaitselubadel seatud normide täitmist.

(5) Kui segaolmejäätmete mahuti sisaldab sobimatuid jäätmeid määral ja sisalduses, mis takistab nende üleandmist jäätmekäitlusettevõttes (nt ehitusjäätmed või biojäätmed), on jäätmevedajal õigus jätta mahuti tühjendamata, rakendada tühisõidutasu ja nõuda jäätmete sorteerimist enne järgmist jäätmeveopäeva.

(6) Kui olmejäätmete liigiti kogumise mahutid sisaldavad veopäeval sobimatuid jäätmeid või on täitunud alla 20%, on jäätmevedajal õigus jätta jäätmemahuti tühjendamata, nõuda jäätmete eelnevat sorteerimist enne uut katset liigiti kogutud jäätmed ära viia või lisada tühjendamine segaolmejäätmete veoringi. Rakendub tühisõidutasu.

(7) Tühisõidu tasu suurus on mahuti suurusele vastav hinnakirjajärgne segaolmejäätmete äraveo ja käitlemise tasu, sõltumata jäätmeliigist või jäätmevaldaja poolsest põhjusest, miks jäätmed jäid jäätmevedajal oodatud mahus kättesaamata.

(8) Tühisõidu tasu ei rakendata jäätmevaldaja suhtes kui:

1) jäätmevedu jäi teostamata jäätmevaldajast mitteolenevatel põhjustel, nt. Jäätmevedaja tehnilised probleemid, ilmastiku oludest tulenevad põhjused üldkasutatavatel teedel;

2) jäätmevaldaja on teavitanud hiljemalt eelneval tööpäeval jäätmevedajat, et tal ei ole võimalik veopäeval sobivaid jäätmeid üle anda – nt sobimatud jäätmed konteineris, mis vajavad eelnevat ümbersorteerimist, ajutised takistused mahuti tühjendamise ümbruses, ilmastikuoludest tulenevad riskid erateel.

(9) Jäätmevedajal ja jäätmevaldajal on lubatud kokku leppida jäätmeveo ärajäämine ühe jäätmeliigi suhtes mitte sagedamini kui üks kord 12 nädala jooksul. Sellest enamad korrad tuleb kokku leppida vallavalitsusega.

(10) Avalikel teedel tekkinud takistuste tõttu ärajäänud jäätmeveo eest tühisõidu tasude kompenseerimine jäätmevedajale lepitakse kokku jäätmevedaja ja vallavalitsuse vahel hankelepingus.

(11) Korraldatud jäätmeveo toimingud on:

1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;

2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine. Teadete sisu ja saatmise kord sätestatakse hankedokumentides;

3) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 5 m;

4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni ühe kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

(12) Omavalitsusel on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu.