Loksa linna raamatupidamise sise-eeskiri Art. 41Materiaalse ja immateriaalse põhivara ning väheväärtusliku vara soetus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna.

(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, haruldased raamatud, mille väärtus aja jooksul ei vähene).

(3) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta), markeerides kogumisse kuuluvad objektid täiendava, kogumina komplekteerimist võimaldava tunnusega.

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu). Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.

(5) Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:

1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud maksukulu;

2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;

3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.

(6) Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontod 155910, 156910), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.

(7) Põhivara ja bilansiväline vara (sh väheväärtusliku vara) üle peetakse arvestust varakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon varaga toimunu kohta:

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) unikaalne inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);

6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);

7) parendustest (renoveerimisel) lisanduvad summad ning nende kajastamise aeg;

8) amortisatsiooni kehtiv norm;

9) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(8) Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui kontol on palju varasid, on soovitav jaotada varad alamliikidesse.

(9) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber (kleepimise, graveerimise jms), mis ühtib põhivarakaardil oleva inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.

(10) Sihtfinantseerimisega soetatud materiaalse põhivara kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, et tagada sihtfinantseerimisega kaetud varade soetusmaksumuse, kulumi ja väärtuse languse arvestus.

(11) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata.

(12) Etapiviisiliselt soetatavale põhivaraobjektile (nii ehitatav kui komponentidena soetatav muu põhivaraobjekt), mille arvestust peetakse kasutusele võtmata varade grupis kontodel 1559, avatakse põhivarakaardid, kuhu kirjendatakse selle objekti kapitaliseerimisele kuuluvad soetamise kulud. Põhivaraobjekti etapiviisilisel vastuvõtmisel kantakse etapi maksumus kaardilt maha. Objekti valmimisel kantakse kogu maksumus kaardilt maha ja kaart suletakse. Lõpetamata ehitiste põhivarakaardi sulgemisel on soovitav kajastada detailne informatsioon objekti arvelevõtmise kohta (nt kui objekti vastuvõtmisel jaguneb mitmeks objektiks, siis millisteks, märge ja võimalikult detailne informatsioon jagunemisel väheväärtuslikuks ja põhivaraobjektideks; informatsioon objekti üleandmise kohta teise asutuse bilanssi jne), kergendamaks vajadusel hilisema infovajaduse rahuldamist.

(13) Väheväärtusliku varana kajastatakse asutuse tegevuseks soetatud inventari, mis ei vasta põhivara tunnustele (põhivara maksumus on alla Üldeeskirja § 41 lõige 1 nimetatud põhivara maksumuse alampiiri). Väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuluks ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

(14) Varaobjektid alla 300 euro käibemaksuta kantakse soetamisel kuluks ja bilansiväline arvestus ei ole kohustuslik. Sõltuvalt hallatava asutuse spetsiifilisest tegevusest või hallatava asutuse juht kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks 300 eurot madalama piirmäära.

(15) Raamatukogu raamatud kantakse ostuarve alusel kuludesse. Raamatute rahalise väärtuse üle peavad arvestust Loksa Linnaraamatukogu raamatukogudele mõeldud veebipõhises tarkvaras „URRAM“ ja Loksa Gümnaasiumi raamatukogu tarkvaras „RIKS“