Üldhooldusteenuse osutamise kord Art. 6Teenuse täiendav rahastamine linnaeelarvest

(1) Kui taotleja või tema ülalpidajate majanduslik olukord ei võimalda tal määruse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud osa täies ulatuses tasuda, võib teenust vajav isik taotleda teenuse täiendavat rahastamist linnaeelarvest. Otsuse teenuse täiendava rahastamise ja sellest keeldumise kohta teeb linnavalitsus.

(2) Linnaeelarvest teenuse täiendav rahastamine toimub üheks eelarveaastaks. Teenuse täiendava rahastamise otsustamiseks järgmiseks eelarveaastaks tuleb teenuse saajal esitada linnavalitsusele dokumendid enda ja oma ülalpidajate jooksva aasta varalise seisukorra hindamiseks hiljemalt 1. novembriks.

(3) Teenuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama linnavalitsust, kui tema majanduslik olukord on teenuse saamise ajal muutunud. Linnavalitsus hindab teenuse saaja majanduslikku olukorda uuesti ning otsustab teenuse täiendava rahastamise jätkamise või muutmise.

(4) Kui teenuse saajal on ülalpidaja(d), on linnavalitsus õigustatud nõudma neilt linnaeelarvest tasutud teenuse tasu (v.a määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kulud) sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisest.

(5) Juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda ja/või tema ülalpidaja(te) varalise olukorra väljaselgitamiseni.

(6) Kui teenust vajaval isikul ja/või ülalpidaja(te)l ei ole rahalisi vahendeid teenuse tasu maksmiseks, kuid neil on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib linnavalitsus tasuda teenuse eest linnaeelarvest osas, milleks isikul ja/või ülalpidaja(te)l rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni.

(7) Kui teenuse saaja ja/või ülalpidaja(d) jätavad maksmata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 - 5 nimetatud kulud, siis on linnavalitsusel käsundita asjaajamise sätete alusel õigus maksmata jäänud osa sisse nõuda.

(8) Linnavalitsus lõpetab teenuse eest tasumise:

1) teenuse vajaduse (sh teenust vajava isiku surma korral) või rahastamise vajaduse lõppemisel;

2) kui teenuse saaja keeldub tasumast tema kanda jäävat osa teenuse tasust;

3) kui teenuse osutaja lõpetab teenuse saajale teenuse osutamise;

4) kui teenuse eest on võimalik täielikult tasuda teenuse saajal endal ja/või tema ülalpidaja(te)l.