Väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele suunamise ko Art. 5Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamine

(1) Hoolduskuludele piirmäära kehtestab Narva Linnavalitsus. Piirmäär peab tagama isikule teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes hooldekodus.

(2) Kui Sotsiaalabiamet on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse Narva linna eelarvest teenuskoha maksumusest hoolduskulude osa Narva Linnavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses ning väiksema sissetuleku hüvitise. Seejuures ei võeta arvesse isiku muid sissetulekuid ega vara.

(3) Kui taotlejale ei ole hindamise tulemusel määratud ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadust, kuid ta soovib ikkagi teenusele minna, siis maksab ta teenuse eest täies ulatuses. Sotsiaalabiameti ülesanne on nõustada taotlejat sobiva kodus elamist toetava teenuse osas.

(4) Sotsiaalabiameti poolt teenusele suunatud isiku tasuda jäävad teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. Selliste kulude hulka kuuluvad muuhulgas:

1) teenuse osutamiseks mõeldud hoonete ja ruumide sisustuse-, haldus-, kommunaal- ning amortisatsiooni kulud;

2) administratsiooni, halduspersonali, abitöötajate ja tugispetsialistide tööjõukulud (sh palgakulud, töövahendid, koolitus, lähetus, tervisekontroll jms);

3) teenuse osutamiseks vajalike töövahendite, sh abivahendite kulud;

4) hügieenivahendite kulud, käsimüügiravimite, meditsiinitarvikute kulud;

5) teenuse osutamisega seotud transpordikulud;

6) vaba aja sisustamisega seotud kulud;

7) toitlustamise kulud, sealhulgas toiduainete, toiduvalmistamisega seotud ning seadmete amortisatsiooni kulud, toitlustamisega seotud personali kulud jms;

8) teenuse saaja poolt tasutavad isiklike vajadustega seotud kulud eelkõige individuaalsed abivahendid, retseptiravimid, inkontinentsitooted ja muud teenuse saaja vajadustega (nt kultuuriürituste külastamine, juuksur, massaaž jms) seotud kulud.

(5) Kui taotleja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse taotleja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(6) Üldhooldusteenust taotleva isiku puhul arvestatakse tema majanduslikku olukorda – Sotsiaalabiamet hindab otsuse tegemisel ka eneseteostuseks ja inimväärikuse säilitamiseks vajalikku käiberaha (nn taskuraha). Kui lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele vajab taotleja täiendavalt käiberaha, siis suureneb kohaliku omavalitsuse poolne hüvitatav summa Taotlejale jäetava käiberaha võrra.

(7) Taotlejale jääb võimalus pärast Sotsiaalabiameti poolset hindamist ise endale hooldekodu valida. Kui valitud hooldekodus on hoolduskulud kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirmäärast kõrgemad, siis tuleb ülejäänud summa taotlejal tasuda.