Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja Art. 29Tarbija veearvestus

(1) Tarbijale antava vee arvestus toimub tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud tarbimisperioodi 12 kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi (liitri täpsusega). Juhul, kui tarbija eelnev tarbimise periood oli lühem kui 12 kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise arvestusperioodi kohta ja perioodile kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui eeskirja § 28 lõike 6 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti nominaalrežiimi (alates üleminekukulu ületamisest kuni maksimaalkuluni) mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja lubatud mõõteviga ületava vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.

(4) Tarbimiskoha sisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel.

(5) Kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilises protsessis ärakasutatud vee arvestamiseks on vajalik paigaldada eraldi arvesti, mille mõõdusõlme ehitamise ning arvesti soetamise, paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Põhjendatud juhtudel on vee-ettevõtjal õigus ettevõtetele lubada paigaldada rohkem kui üks kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilise vee arvesti.

(6) Ettevõtetele, kus kanaliseeritakse lisaks tarbitud joogiveele olulises koguses tehnoloogilises protsessis eraldunud vett, on vee-ettevõtjal õigus selle kogus teenuse mahule lisada. Kogus määratakse kas vee-ettevõtjaga kooskõlastatud arvutusmetoodika järgi või tarbija poolt paigaldatud reoveearvestiga. Reoveearvesti paigaldamise nõude esitamise õigus on vee-ettevõtjal.