Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja Art. 4Teenuse rahastamine

(1) Teenuse rahastamiseks esitab teenuse saaja ametiasutusele kirjaliku taotluse. Kui teenuse saaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võib taotluse esitada seadusjärgne ülalpidaja, hooldaja, spetsialist või muu isik.

(2) Taotluses märgitakse vähemalt:

1) Teenuse saaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, Eesti rahvastikujärgne elukoht, vajadusel viibimiskoht, kontaktandmed;

2) hoolekandeasutuse eelistus;

3) Teenuse saaja sissetulek ja varaline seisund (kinnis- ja vallasvara, välismaised pensionid jms), sh arvelduskontode viimase 6 kuu väljavõtted jm tõendid;

4) Ülalpidamiskohustusega isiku(te) olemasolul nende isiku- ja kontaktandmed;

5) Teenust vajava isiku nõusolek, et ametiasutusel on abivajaduse väljaselgitamisel, lähedaste ja ülalpidamiskohustusega isikutega ühenduse võtmisel ning abi osutamise eesmärgil õigus ja kohustus töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmeid ning sh delikaatseid isikuandmeid.

(3) Spetsialistil on vajadusel õigus küsida ülalpidamiskohustusega isiku(te)lt andmeid nende sissetulekute ja varalise seisundi (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad, arvelduskontode viimase 6 kuu väljavõtted jms) kohta (v.a juhul, kui isik või tema ülalpidamiskohustusega isik(ud) ei soovi maksevõimekuse hindamist ja maksavad teenuse puudujääva osa).

(4) Ülalpidamiskohustusest vabastamise otsuse olemasolul esitatakse vastav dokument ametiasutusele.

(5) Spetsialistil on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.

(6) Spetsialist hindab teenust vajava isiku ja ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekust teenuse saaja teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks ning teeb rahastamise ettepaneku sotsiaalkomisjonile.

(7) Kui teenuse saajal ja/või tema ülalpidamiskohustusega isiku(te)l ei ole rahalisi vahendeid teenuse kohamaksu tasumiseks kuid on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib ametiasutus tasuda teenuse kohamaksu osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Ametiasutus on õigustatud nõudma hoolekandeasutuse teenuskoha maksumuse hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.

(8) Teenuse saaja ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekuse hindamist hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest puudujääva osa tasumiseks eeldatakse eelkõige, kui teenuse saajal puuduvad vahendid.

(9) Eelkõige pöördub ülalpidamise saamiseks ülalpidamiskohustusega isiku(te) poole teenuse saaja. Kui teenuse saaja keeldub pöördumast ülalpidamise saamiseks ülalpidamiskohustusega isiku(te) poole, siis on spetsialistil õigus teha ettepanek ülalpidamiskohustusega isiku(te)le teenuse saaja eest teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks.

(10) Ametiasutusel on õigus käsundita asjaajamiseks võlaõigusseaduse käsundita asjaajamise mõistes.

(11) Käsundita asjaajamist rakendatakse eelkõige järgmistel juhtudel:

1) taotlust menetleval spetsialistil puudub võimalus välja selgitada ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekust;

2) teenust vajav isik või spetsialist ei saa kontakti või kontakti saamisele ei järgne ülalpidajate poolset teenust vajava isiku teenuse maksumusest puudujääva osa tasumist;

3) kui teenust vajava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) vahel on kohtuvaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise või ülalpidamiskohustuse mahu üle;

4) juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub ametiasutus teenuse saaja eest hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest puudujääva osa, kuni teenuse saaja või tema ülalpidajate isiku(te) varalise olukorra väljaselgitamiseni.

(12) Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse rahastamise kümne tööpäeva jooksul viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest.

(13) Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse rahastamise üldjuhul üheks aastaks alljärgnevate komponentide osas:

1) hoolduskulude piirmäär;

2) isikule jääva käiberaha (või sotsiaaltoetuse) suurus;

3) väiksema sissetuleku hüvitis;

4) ) teenuse saaja ja/või eestkostja või ülalpidamiskohustusega isiku(te) poolt tasutav hooldusteenuse kulu (sh majutus- ja toitlustuskulud), millele vajadusel lisanduvad kulud ravimitele, transpordile ja isiklikele abivahenditele sh mähkmetele ja muud teenuse saaja isiklikud kulud (sh ühekohaline tuba) arvestusega, et teenuse saaja tasub kuni 95% ulatuses oma sissetulekutest. Teenuse saaja ja/või eestkostja või ülalpidamiskohustusega isiku(te) nõusolekul ning sotsiaalkomisjoni kaalutlusotsuse alusel 100% ulatuses.

5) teenuse saaja ja/või ülalpidamiskohustusega isiku(te) tasutav hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest puudujääv osa, vastavalt teenuse saaja ja/või ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekuse hindamise tulemustele. Ülalpidamiskohustusega isikutele ei teostata maksevõimekuse hindamist juhul, kui nad kinnitavad kirjalikult, et on nõus tasuma teenuse saaja tasutava teenuse kulude puudujääva osa.

(14) Kui teenuse saaja ja/või ülalpidamiskohustusega isik(ud) jätavad maksmata sotsiaalkomisjoni otsusega määratud osa teenuskoha maksumusest, milleks nad on maksevõimekuse hindamise tulemusena võimelised, siis on ametiasutusel õigus tegutseda käsundita asjaajamise sätete alusel.

(15) Sotsiaalkomisjon võib spetsialisti ettepanekul teenuse saaja ülalpidamiskohustusega isiku(te) nende vähekindlustatuse tõttu või muul tõendatud mõjuval põhjusel vabastada kohamaksu osalisest tasumisest ning tasuda puudujääva osa valla eelarvest.

(16) Kui teenuse saaja viibib teenusel ja omavalitsus osaleb teenuse tasumisel, siis enne sotsiaalkomisjoni otsusega määratud tähtaega kontrollib spetsialist teenuse saaja hooldusplaani ja hooldusvajaduse jätkumist ning teenuse saaja ja tema ülalpidajate majandusliku seisu. Vastavalt maksevõimekuse hindamisele teeb sotsiaalkomisjon uue otsuse.