Detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimise Art. 3Avalikult kasutatava taristu rajamine või rajamisega seotud kulude hüvitamise juhud ja tähtajad

(1) Detailplaneeringu menetluses või muus asjakohases menetluses selgitab Loksa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus ) välja avalikult kasutatava taristu ehitamise vajaduse, sealhulgas lähtudes vajadusest tagada hea elukeskkond, mille üheks eelduseks on pakkuda kohalikule kogukonnale paremat taristut ja teenuseid, mis muudaks arendustegevuse kohaliku kogukonna jaoks vastuvõetavaks. Lisaks eelnevalt nimetatule on avalikult kasutatava taristu väljaselgitamise eesmärgiks minimiseerida ja hüvitada osaliselt või tervikuna arendustegevusega kaasnevaid kahjusid, nagu näiteks arendustegevuse tulemusena avalikule ruumile tekkivaid negatiivseid mõjusid, nagu detailplaneeringust tulenevaid ülesandeid täita või et elanike arv kasvab hüppeliselt ning olemasolev liikluslahendus, sh teed ei vasta liikluskoormusest tulenevatele nõuetele.

(2) Linnavalitsusel on õigus kaasata asjassepuutuva avalikult kasutatava taristu väljaselgitamise menetlusse asjakohaseid asutusi või isikuid, nagu näiteks Keskkonnaamet, Päästeamet või vee-ettevõtja.

(3) Ehitised, mille väljaehitamist pole Loksa linn (edaspidi linn ) enda eelarves või arengukavas ette näinud, rajab või nende rajamisega seotud kulud kannab täielikult detailplaneeringust huvitatud isik. Linnavalitsus võib põhjendatud juhul nõuda huvitatud isikult ka linna eelarve vahendites või arengukavas ettenähtud ehitiste rajamist või selle rajamise kulutuste osalist või täielikku kandmist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis rajatakse vastavalt detailplaneeringus ettenähtud lahendusele.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis on olemas, kuid ei vasta kehtestatud nõuetele või on amortiseerunud, tuleb huvitatud isikul see rekonstrueerida, korrastada või kanda sellega seonduvad kulud.

(6) Kui halduslepingus ei ole ette nähtud teisiti, peab huvitatud isik ehitised välja ehitama enne planeeringualal olevatele hoonetele ehituslubade väljastamist või sellise kohustuse tagamiseks kandma ehitiste väljaehitamise maksumuse 1,3-kordses ulatuses Loksa linna deposiiti, v.a juhul, kui asjakohases halduslepingus on kokku lepitud teisiti. Kui lepingus märgitud kohustused on täidetud, kohustub linn huvitatud isikule tagastama deposiitsumma hiljemalt kolmekümne päeva jooksul.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohustus sätestatakse detailplaneeringus.

(8) Kui ehitis on ehitatud üksnes kindla detailplaneeringu teenindamise tarbeks selle detailplaneeringust huvitatud isiku poolt või kulul ning see ehitis hakkab 7 aasta jooksul ehitisele kasutusloa andmisest või ehitise kasutusele võtmisest (kui kasutusloa väljastamine pole nõutav) alates teenindama uusi kehtestatud detailplaneeringuid, tagab hilisemast detailplaneeringust huvitatud isik ehitise ehitamise kohustust omanud isikule kulude hüvitamise proportsionaalselt uute detailplaneeringu aladega.

(9) Sotsiaalse infrastruktuuri ehitiste osas tuleb lähtuda vajadusest tagada head elukeskkonda tagavad omavalitsuse poolt osutatavad teenused koheselt. Arvestades asjaolu, et omavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalsed teenused on otseselt seotud olemasolevate ja kavandatavate elamuühikutega ja piirkonnas leibkondade suurustega, siis on põhjendatud määrata sotsiaalse infrastruktuuri ehitistega seotud avalikult kasutatava taristu tasu aluseks elamuühik. Lähtudes Loksa linnas ja naaberaladel lastega seotud infrastruktuuri osas teostatud uuringutest lasteaia ja kooli kohtade arvu seostest leibkondade arvu ja sealtkaudu elamuühikute arvuga, samuti arvestades asjaolu, et üldjuhul ei koostata detailplaneeringuid ühe üksikelamu kaupa, siis on asjakohane määrata ühe elamuühiku (üksikelamu või korter, sh kaksikelamu korter, ridaelamu korter ja korterelamu korter) osas kohaldatavaks sotsiaalse infrastruktuuri tasuks 6500 eurot, alates kolmandast elamuühikust. Juhul, kui arendustegevusega on kavandatud kolm või rohkem elamuühikut, siis kuulub sotsiaalse infrastruktuuri tasu arvestamisele esimesest elamuühikust.

(10) Halduslepingu täitmine võib olla etapiline, kui vastav asjaolu on sätestatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses.

(11) Taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingut ei sõlmita, kui arendusala asub piirkonnas, kus taristu on olemas ning kui detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa vajadust ehitada uut taristut või rekonstrueerida olemasolevat.

(12) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud isikule üle taristu väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega.

(13) Linn võib kehtestada detailplaneeringu eelmises lõikes nimetatud halduslepingut sõlmimata juhul, kui detailplaneeringuga kavandatu on linna arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on linnale kahjulik.

(14) Linn võib planeeringulahendusest tulenevalt võtta enda kanda detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamisega seotud kulusid juhul, kui see on suunatud avaliku huvi tagamisele.