Märjamaa valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga Art. 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;

2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;

3) kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus;

4) tõhus kaugkütte võrgupiirkond on võrgupiirkond, kus kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsiooni;

5) kaugküttevõrk (edaspidi võrk ) on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, samas võrguks ei loeta kaugkütteseaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;

6) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;

7) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;

8) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;

9) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kui soojuse tootmiseks on kasutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat või ümbritseva keskkonna energiat;

10) ümbritseva keskkonna energia on looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees;

11) heitsoojus on tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia;

12) soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;

13) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks.