Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põh Art. 3Terviseseisundi hindamine

(1) Kaitseväe eriarst hindab isiku terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed ) põhjal ning otsustab, kas need on piisavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks.

(2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt Kaitseliidu seaduse § 60 lõike 5 1 ja lõike 5 3 alusel sätestatule.

(3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta püsiv töövõimetus tuvastamata.

(4) Juhul kui olemasolevad andmed on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt lisaandmeid ning vajadusel suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile.

(5) Kui vigastada saamisest on möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ja olemasolevate andmete põhjal ei ole organismi funktsionaalne seisund stabiilne, võib Kaitseväe eriarst isiku terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud.

(6) Andmed püsiva töövõimetuse tuvastamiseks läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.

(7) Kaitseväe eriarst dokumenteerib terviseseisundi hindamise kohta järgmised andmed:

1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga;

2) andmed isiku ravi, terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta;

3) vigastada saamise teadaolevad asjaolud koos arvamusega vigastuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta;

4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise kohta.

(8) Kui püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 sätestatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele eraldi ka igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus.