Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri Art. 13Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud kohas ja Jõgede sihtkaitsevööndis. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, välja arvatud:

1) Jõgede, Kasari luha, Puise ranna, Rooglaiu-Saastna, Saardu ranna, Suitsu ja Välislahe sihtkaitsevööndis 1. märtsist 30. juunini;

2) Neidsaare ja Kurevere sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;

3) Haeska, Põgari, Salmi ja Teorehe sihtkaitsevööndis 1. märtsist 15. novembrini;

4) Topi lahe, Topu lahe ja Rannikumere sihtkaitsevööndis 1. märtsist 30. juunini ja 1. septembrist 15. novembrini;

5) Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini;

6) Saarte, Siselahe ja Ruubalahe sihtkaitsevööndis.

(3) Lõikes 2 nimetatud inimeste viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata:

1) viibimisel teedel ja külastuskorralduseks ettenähtud radadel ja rajatistel;

2) viibimisel järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;

3) tähistatud laevateel, sadama akvatooriumil ning sadamasse sisse- ja väljasõidul;

4) kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

5) kutselisel kalapüügil lõkspüünisega Välislahe, Rannikumere ja Topu lahe sihtkaitsevööndis;

6) kutselisel kalapüügil Ruubalahe sihtkaitsevööndis 1. juulist veebruari lõpuni.

(4) Sihtkaitsevööndis on arvestades lõikes 2 ja lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud erisusi lubatud:

1) harrastuslik kalapüük ainult Jõgede, Salmi, Välislahe, Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis, kusjuures kalapüük on lubatud ainult kalastuskaardi alusel ja õngpüünistega;

2) kutseline kalapüük ainult Salmi, Rannikumere, Välislahe, Väinamere idapoolses, Väinamere läänepoolses, Topi lahe ja Topu lahe sihtkaitsevööndis;

3) kutseline kalapüük Ruubalahe sihtkaitsevööndis ääremõrraga, kusjuures kalapüük on lubatud vaid isikutel, kes kasutavad traditsioonilist madalapõhjalist puitpaati ja traditsioonilisi ääremõrdasid, mille suu kõrgus ei ületa 1 meetrit.

(5) Kutselisel kalapüügil Topu lahe, Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis tuleb hüljeste mõrrakeresse sattumise vältimiseks avaveemõrdadel kasutada mõrrasuu ees võret, mille avade laius ei ületa 200 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 200 mm.

(6) Sihtkaitsevööndis on lubatud jahipidamine, arvestades järgmisi erisusi:

1) jahipidamine on lubatud võõrliikidele ja väikeulukitele Keravere, Laiküla, Matsalu metsa, Metsatuka, Puise metsa, Saardu metsa, Salevere, Võigaste, Jõgede, Kasari luha, Puise ranna, Rooglaiu-Saastna, Saardu ranna ja Suitsu sihtkaitsevööndis 1. septembrist veebruari lõpuni;

2) jahipidamine on lubatud võõrliikidele ja väikeulukitele Neidsaare, Kurevere, Haeska, Põgari, Salmi ja Teorehe sihtkaitsevööndis, arvestades lõikes 2 sätestatud liikumispiiranguid;

3) jahipidamine punktides 1 ja 2 nimetamata ajavahemikul ja nimetamata sihtkaitsevööndites ning jahipidamine teistele ulukitele on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ainult kaitse-eesmärgi saavutamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ning uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks;

4) linnujaht on keelatud aasta läbi.

(7) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;

2) loodusliku veerežiimi taastamine;

3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

6) pilliroo ja adru varumine.