Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri Art. 1Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Matsalu rahvuspargi 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada:

1) Matsalu lahe ja roostiku ning neid ümbritsevate niitude ja metsade ning saarerikka Väinamere bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid, Lääne-Eestile iseloomulikke külamaastikke ja kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise, tutvustamise ja arengule kaasaaitamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: veealused liivamadalad (1110) 3 , jõgede lehtersuudmealad (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need liigid on väike-laukhani ( Anser erythropus ), laanepüü ( Bonasia bonasia ), hüüp ( Botaurus stellaris ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), kassikakk ( Bubo bubo ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), tutkas ( Calidris pugnax ), mustviires ( Chlidonias niger ), valge-toonekurg ( Ciconia ciconia ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), rukkirääk ( Crex crex ), vööt-põõsalind ( Curruca nisoria ), väikeluik ( Cygnus columbianus ), laululuik ( Cygnus cygnus ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ), rohunepp ( Gallinago media ), järvekaur ( Gavia arctica ), punakurk-kaur ( Gavia stellata ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), väikekajakas ( Hydrocoloeus minutus ), räusktiir ( Hydroprogne caspia ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), vöötsaba-vigle ( Limosa lapponica ), väikekoskel ( Mergellus albellus ), täpikhuik ( Porzana porzana ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), väiketiir ( Sternula albifrons ), väikehuik ( Zapornia parva ), teder ( Tetrao tetrix ) ja tutt-tiir ( Thalasseus sandvicensis );

4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku: need liigid on emaputk ( Angelica palustris ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), roheline kaksikhammas ( Dicranum viride ), teelehe-mosaiikliblikas ( Euphydryas aurinia ), hallhüljes ( Halichoerus grypus ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), saarmas ( Lutra lutra ), harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), viigerhüljes ( Phoca hispida bottnica ) ja paksukojaline jõekarp ( Unio crassus );

5) kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elupaiku: need liigid on soopart ( Anas acuta ), piilpart ( Anas crecca ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani ( Anser anser ), rabahani ( Anser fabalis ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), mustlagle ( Branta bernicla ), sõtkas ( Bucephala clangula ), suurrüdi ( Calidris canutus ), naerukajakas ( Chroicocephalus ridibundus ), aul ( Clangula hyemalis ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), lauk ( Fulica atra ), kalakajakas ( Larus canus ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), viupart ( Mareca penelope ), rääkspart ( Mareca strepera ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), plüü ( Pluvialis squatarola ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), rooruik ( Rallus aquaticus ), hahk ( Somateria mollissima ), luitsnokk-part ( Spatula clypeata ), rägapart ( Spatula querquedula ), tumetilder ( Tringa erythropus ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ), kivirullija ( Arenaria interpres ), plütt ( Calidris falcinellus ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ) ja hänilane ( Motacilla flava ( flava ));

6) kaitsealuseid taime-, seene- ja loomaliike ning nende elupaiku: need liigid on mõru kivipuravik ( Caloboletus radicans ), meri-pungsammal ( Bryum marratii ), müür-raunjalg ( Asplenium ruta-muraria ), pruun raunjalg ( Asplenium trichomanes ), kõre ( Bufo calamita ), rabakonn ( Rana arvalis ), rohekas õõskeel ( Coeloglossum viride ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), täpiline sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata cruenta ), aasnelk ( Dianthus superbus ), põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssoni ), hall soolmalts ( Halimione pedunculata ), pisikannike ( Viola pumila ), harilik muguljuur ( Herminium monorchis ), veelendlane ( Myotis daubentonii ), nattereri lendlane ( Myotis nattereri ), suurvidevlane ( Nyctalus noctula ), kärbesõis ( Ophrys insectifera ), pruun-suurkõrv ( Plecotus auritus ), pargi-nahkhiir ( Pipistrellus nathusii ), kääbus-nahkhiir ( Pipistrellus pipistrellus ), jumalakäpp ( Orchis mascula ), tõmmu käpp var. aestivalis ( Orchis ustulata var. aestivalis ) ja rand-soodahein ( Suaeda maritima );

7) kaitsealale jäävaid parke ja kaitstavaid looduse üksikobjekte.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks loodusreservaadiks, kahekümne üheksaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.