Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri Art. 1Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Vilsandi rahvuspargi 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta:

1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) 3 , liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*);

3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), hallhüljes ( Halichoerus grypus ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), saaremaa robirohi ( Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis ) ja madal unilook ( Sisymbrium supinum );

4) kalaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on jõesilm ( Lampetra fluviatilis );

5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on kõre ( Bufo calamita ) ja kirjukaan ( Hirudo medicinalis );

6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püramiid-koerakäpp ( Anacamptis pyramidalis ), meripuju ( Artemisia maritima ), pruun raunjalg ( Asplenium trichomanes ), müür-raunjalg ( Asplenium ruta-muraria ), oja-haneputk ( Berula erecta ), varjuluste ( Bromus benekenii ), roheline hiidkupar ( Buxbaumia viridis ), randtarn ( Carex extensa ), valge tolmpea ( Cephalanthera longifolia ), punane tolmpea ( Cephalanthera rubra ), taani merisalat ( Cochlearia danica ), kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida ), vahelmine lõokannus ( Corydalis intermedia ), balti sõrmkäpp ( Dactylorhiza baltica ), täpiline sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta ), saaremaa sõrmkäpp ( Dactylorhiza osiliensis ), Russowi sõrmkäpp ( Dactylorhiza russowii ), müürkevadik ( Draba muralis ), rand-orashein ( Elymus farctus ), rand-ogaputk ( Eryngium maritimum ), tugev kurdõhik ( Exsertotheca crispa ), mets-aruhein ( Festuca altissima ), läikiv kurereha ( Geranium lucidum ), harilik luuderohi ( Hedera helix ), harilik muguljuur ( Herminium monorchis ), loim-vesipaunikas ( Hydrocotyle vulgaris ), mägi-naistepuna ( Hypericum montanum ), väike käopõll ( Listera cordata ), silmjärvikas ( Littorella uniflora ), ainulehine soovalk ( Malaxis monophyllos ), kärbesõis ( Ophrys insectifera ), jumalakäpp ( Orchis mascula ), arukäpp ( Orchis morio ), tõmmu käpp ( Orchis ustulata ), ogane astelsõnajalg ( Polystichum aculeatum ), laukapuu ( Prunus spinosa ), rand-kesakann ( Sagina maritima ), hanepaju ( Salix repens ), liht-randpung ( Samolus valerandi ), mustjas sepsikas ( Schoenus nigricans ), lääne-sõlmhein ( Spergularia media ), rand-soodahein ( Suaeda maritima ), harilik jugapuu ( Taxus baccata ), lamav ristik ( Trifolium campestre ) ja pisikannike ( Viola pumila );

7) kaitsealuseid samblikuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sire varjusamblik ( Chaenotheca gracilenta ), võrk-nuisamblik ( Sclerophora peronella ) ja valge vahasamblik ( Squamarina lentigera );

8) kaitsealuseid seeneliike ja nende elupaiku. Need liigid on lilla mütsnarmik ( Bankera violascens ) ja kährikseen ( Sparassis crispa );

9) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on nõmmekiur ( Anthus campestris ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), kassikakk ( Bubo bubo ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus ), laululuik ( Cygnus cygnus ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), räusktiir ( Hydroprogne caspia ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), väikekajakas ( Larus minutus ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), väikekoskel ( Mergus albellus ), kirjuhahk ( Polysticta stelleri ), täpikhuik ( Porzana porzana ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), väiketiir ( Sterna albifrons ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) ja vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria );

10) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk ( Alca torda ), randkiur ( Anthus petrosus ), kivirullija ( Arenaria interpres ), merivart ( Aythya marila ), merirüdi ( Calidris maritima ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), krüüsel ( Cheppus grylle ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), ristpart ( Tadorna tadorna ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus );

11) linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), hallhani ( Anser anser ), tuttvart ( Aythya fuligula ), sõtkas ( Bucephala clangula ), aul ( Clangula hyemalis ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), merisk ( Haematopus ostralegus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ) ja hahk ( Somateria mollissima );

12) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, 21 sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.