Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Kõrvemaa maastikukaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta:

1) piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas laane- ja salumetsi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110) 3 , vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), palu-karukell ( Pulsatilla patens ), kollane kivirik ( Saxifraga hirculus ), eesti soojumikas ( Saussurea alpina subsp. esthonica ) ja tõmmuujur ( Graphoderus bilineatus );

4) kaitsealust taimeliiki lehitut pisikäppa ( Epipogium aphyllum ) ja tema elupaika;

5) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg ( Ciconia nigra ), kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), habekakk ( Strix nebulosa ), väikepistrik ( Falco columbarius ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), metsis ( Tetrao urogallus ), laululuik ( Cygnus cygnus ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), kanakull ( Accipiter gentilis ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), õõnetuvi ( Columba oenas ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), musträhn ( Dryocopus martius ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), teder ( Tetrao tetrix ), mudatilder ( Tringa glareola ), heletilder ( Tringa nebularia ), hallõgija ( Lanius excubitor ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ), piilpart ( Anas crecca ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ) ja sõtkas ( Bucephala clangula ).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.