Tallinna jäätmehoolduseeskiri Art. 3Terminid

(1) Eeskirjas on kasutatud termineid alljärgnevas tähenduses:

1) biojäätmed on aia- ja haljastujäätmed ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed ning koostise ja olemuse poolest samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed;

2) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud jäätmekäitluskoht, kus paiknevad taaskasutatavate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumismahutid ning kus võib toimuda jäätmete esmane töötlemine, kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil. Jäätmejaamas on eelnimetatud toiminguteks vajalik tehniline varustus. Jäätmejaamal peab olema asjaomane keskkonnakaitseluba;

3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on asjaomane keskkonnakaitseluba;

4) jäätmekäitlusleping on kas jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, mis reguleerib jäätmete käitlemist piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud;

5) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on nii korraldatud kui ka korraldamata jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik või valdaja, millel asub suvila, elu- või äriruum;

6) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel muutub jäätmete olemus või koostis, näiteks eeltöötleb või segab jäätmeid;

7) jäätmeveoteenuse osutaja (edaspidi jäätmevedaja ) on isik, kes osutab jäätmevaldajale jäätmeveoteenust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või hõlmamata piirkonnas või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või hõlmamata jäätmeliikide osas oma nimel. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas valitakse jäätmevedaja teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras ning ta osutab teenust Tallinna linnaga sõlmitud kontsessiooni- või hankelepingu alusel;

8) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja Tallinna linna vahel;

9) jäätmeveopiirkond (edaspidi ka piirkond ) on eeskirja lisades 1 ja 2 kindlaks määratud ala, kust kogutakse kokku nii kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kui hõlmamata jäätmed;

10) kogumispunkt on avalikus kohas paiknev ohtlike ja/või elektroonikajäätmete või kasutuskõlblike esemete kogumise koht või ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskoht. Kogumispunktis paikneb vastavalt märgistatud jäätmemahuti või kasutuskõlblike esemete kogumismahuti;

11) komposter on igast küljest kinnine kompostikast, mis on kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kohtkompostimiseks;

12) olmejäätmed on kodumajapidamisest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid, vaibad, peeglid, kardinapuud ja mööbel; samuti muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandusjäätmed, septiku, kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;

13) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

14) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalikkusele suunatud pakendijäätmete kogumise koht, kus on vähemalt kolm eri liiki pakendimaterjali kogumiseks mõeldud mahutit. Pakendipunkt on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Tallinna linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele;

15) ringmajas on parandus- ja remonditöökojad, korduskasutusruumid ja õppeklassid;

16) ringmajanduskeskus on ringmaja koos jäätmejaamaga;

17) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

18) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei saa või ei tohi paigutada jäätmemahutisse (sealhulgas mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, peeglid). Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või ringmajja või paigutada kokkuleppel jäätmevedajaga suurjäätmed äravedamise eesmärgil jäätmemahuti kõrvale. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid (sealhulgas tualetipott, valamu, aknaraam, uks või radiaator), suuremõõtmelisi probleemtooteid (sealhulgas romusõiduk või selle osad, vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasin, teler, külmkapp või elektripliit) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

19) ühismahuti on jäätmemahuti, mida kasutavad ühiselt jäätmete liigiti kogumiseks ühise õuealaga korter- ja ridaelamute või kõrvuti asetsevate kinnistute elanikud.

(2) Lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.