Kinnisasja erakorralise hindamise kord Art. 36Kasvava metsa hüvitamise eesmärgil hinnatud väärtus

(1) Kasvava metsa tulevikutulude ja -kulude nüüdisväärtuse arvutamisel kasutatakse diskontomäära, mille väärtus on Eesti Panga statistikaaruande „Eesti mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad tegevusalade lõikes” pikaajaliste laenude real „Põllumajandus, metsandus ja kalandus” avaldatud hindamisele eelnenud 12 kalendrikuu intresside aritmeetiline keskmine, kuid mitte väiksem kui 2 protsenti ja mitte suurem kui 4 protsenti.

(2) Diameetriga alla 12 sentimeetri ja arenguklassist „keskealine” noorema metsa väärtus hinnatakse üksikpuude rinde tagavara arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud sortimentide mahtude ja neile vastavate ühikuhindade korrutiste summana, millest lahutatakse lisas 7 kirjeldatud viisil arvestatud metsamaterjali ülestöötamise kulud. Kui mets on uuenenud, lisatakse saadud väärtusele uuenenud metsa väärtus.

(3) Uuenenud metsa väärtuse hindamiseks kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse väljastatavat hindamisele eelneva kalendriaasta aritmeetilist keskmist metsauuendustööde kulu regiooniti. Uuenduskulu korrigeeritakse vastava puuliigi koefitsiendiga ning istutusele järgnevatel aastatel hinnatakse metsa väärtus puistu kõrguse alusel lisas 2 kirjeldatud viisil. Arvutus tehakse lineaarse võrrandi alusel, mille alguspunktiks võetakse uuenenud metsa väärtus ja lõpp-punktiks latimetsa ja keskealise piiril oleva metsa arvestuslik tulevikuväärtus, mis leitakse puuliigi ning kõrgusindeksi (H100) kaudu.

(4) Diameetriga alates 12 sentimeetrit või arenguklasside „keskealine” ja „valmiv” korral hinnatakse kasvava metsa väärtus puistu raieküpseks kasvatamise kaudu, lähtudes keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusega nr 88 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirjas” sätestatud uuendusraie ja harvendusraie tingimustest. Metsa väärtuse hindamiseks kasutatakse lisas 2 esitatud metoodikat ning lisades 3, 4 ja 6 esitatud algoritme.

(5) Diameetriga alates 12 cm või arenguklasside „keskealine” ja „valmiv” metsa väärtuse hindamiseks summeeritakse lisas 5 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimise tulemusena leitud sortimentide mahtude ja neile vastavate ühikuhindade korrutised ning seejärel lahutatakse lisas 7 kirjeldatud viisil arvestatud metsamaterjali ülestöötamise kulud. Hinnatakse tulude ja kulude nüüdisväärtust.

(6) Puistus, kus on vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” § 3 lõikele 5 uuendusraie lubatud, hinnatakse kasvava metsa väärtus puistut kasvatamata olemasoleva tagavara alusel sortimentide hindade summana ning seejärel lahutatakse lisas 7 kirjeldatud viisil arvestatud metsamaterjali ülestöötamise kulud.

(7) Kasvava metsa hüvitamise eesmärgil hindamise akt koostatakse lisas 9 sätestatud vormil.

(8) Kui metsaga kinnisasja hariliku väärtuse hindamise tulemus on kõrgem kui hüvitamise eesmärgil hinnatud väärtus, kasutatakse hüvitamisel harilikku väärtust. Kui käesoleva määruse kohaselt hüvitamise eesmärgil hinnatud kasvava metsa väärtus on kõrgem kui harilik väärtus, käsitletakse väärtuste vahet saamata jääva tuluna.