Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Kinnisasja erakorralise hindamise kord · Kinnisasja erakorralise hindamise kord

Kinnisasja erakorralise hindamise kord Art. 31Otsesese varalise kahju hindamine

4. peatükk Hindamine hüvitamise eesmärgil

In KraftAmtlicher Text

(1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otsene varaline kahju.

(2) Ei hinnata järgmist kahju:

1) mittevaraline kahju;

2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja heitgaase;

3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise kaudu hüvitatakse.

(3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse:

1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele;

2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel;

3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja kui terviku turuväärtusele;

4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi, seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

(4) Ehitise likvideerimisel või kasutuks muutumisel, samuti muude parenduste kasutuks muutumise (edaspidi ehitise likvideerimine ) hindamisel lähtutakse järgmisest:

1) kui ehitise likvideerimisel tekkiv kahju lõike 2 punktis 3 nimetatud viisil asendatakse, loetakse kahju hüvitatuks asendamisega ja ehitist eraldiseisvalt ei hinnata;

2) kui kinnisasja teenindav taristu, sealhulgas teed ja tehnovõrgud, likvideeritakse, hinnatakse taristu likvideerimisest tulenev kahju kinnisasja omanikule kinnisasja väärtuse vähenemisena.

(5) Istandike või muu taimestiku hävimise hindamisel lähtutakse järgmisest:

1) koduaia dekoratiivtaimede ja mitmeaastaste aiataimede hävimisega põhjustatud kahju hinnatakse kulupõhiselt tegelikult tehtud kulude (soetusmaksumus) või hinnakirjade alusel hinnatud kuludena (eeldatav soetusmaksumus);

2) koduaia viljapuude likvideerimisega seotud kahju hindamisel lähtutakse punktist 1, millele arvestatakse puu väärtusele lisaks 20 protsenti üheaastase viljapuu hinnast iga aasta kohta kuni kuuenda aastani;

3) tootmisaia puhul kaasatakse vastava valdkonna eksperdid ning kahju hinnatakse tulumeetodil, arvestades prognoosiperioodi pikkuseks kümme aastat.

(6) Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimise või pikenemise (edaspidi juurdepääsu pikenemine ) hindamisel lähtutakse järgmisest:

1) juurdepääsu pikenemist hinnatakse juhul, kui projektlahendusega ei leita senise olukorraga samaväärset lahendust ning pikeneb kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt;

2) juurdepääsu pikenemist hinnatakse võrreldes senise olukorraga, arvestades teekonna pikenemisest tulenevat ajakulu ja sõiduki kasutamisega seotud kulu;

3) juurdepääsu pikenemise hindamisel lähtutakse kinnisasja tegelikust kasutusest ja sellega seotud liikumisvajadusest vastavalt lisale 1.

(7) Detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamise ning ehitusvõimaluse vähenemise või kaotamise (edaspidi ehitusvõimaluse kaotamine ) hindamisel lähtutakse järgmisest:

1) äralõikest allesjääva kinnisasja ehitusvõimaluse kaotamist hinnatakse turupõhiselt kehtestatud detailplaneeringust lähtudes;

2) kui detailplaneeringut ei ole kehtestatud, kuid kaob üldplaneeringukohane eeldatav ehitusvõimalus, arvestatakse ehitusvõimaluse kaotamisega kuni 50 protsendi ulatuses ja üksnes juhtudel, kui ehitusvõimaluse realiseerimine oleks turu nõudlust arvestades tõenäoline kümne aasta jooksul;

3) detailplaneeringu- või üldplaneeringukohase ehitusvõimaluse kaotamisel hinnatakse kahju vara likviidsuse ja turuväärtuse vähenemise tõttu kuni 100 meetri laiuses mõjualas kahju tekitavast objektist väärtuse langusena kuni 50 protsendi ulatuses;

4) ehituskulude suurenemist muutunud projektlahenduse tõttu hinnatakse kulupõhiselt;

5) kui ühele omanikule kuulub mitmest maatükist koosnev osa detailplaneeringu alast või kui ühel detailplaneeringu alal asuvad maatükid kuuluvad erinevatele omanikele, kellel on eeldatav soov detailplaneeringut koostöös ellu viia, võib maatükke hinnata kogumina, kui see on omaniku jaoks soodsam üksikkruntidena hindamisest.