Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmis Art. 4Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse toetuse andmise sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi:

1) avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud;

2) piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevused ja investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reoveepuhastite ehitamiseks reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie ), juhul kui vee-ettevõtja on reoveekogumisalal alustanud teenuse pakkumist pärast 2021. aasta 1. jaanuari, kui maakonnas asuvatel kõigil reostuskoormusega alla 2000 ie reoveekogumisaladel osutab veeteenust piirkondlik vee-ettevõtja või kui kavandatav investeering tehakse reoveekogumisalal, kus varad antakse piirkondlikule vee-ettevõtjale üle hiljemalt projekti lõpuks;

3) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendamine, sealhulgas linnakeskuste terviklik elavdamine, eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taaskasutuselevõttu, ning laste- ja noorteatraktsioonide arendamine;

4) maakonna arengustrateegia eesmärkidest lähtuvad § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks panustatavad muud tegevused.

(2) Avalike teenuste arendustegevusena käsitatakse uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks.

(3) Piirkondliku vee-ettevõtjana käsitatakse määruses vee-ettevõtjat, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud veeteenuseid osutama vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on reostuskoormusega üle 2000 ie, ja kes seejuures osutab veeteenuseid enam kui 5000 elanikule või kõigil maakonna reoveekogumisaladel.

(4) Toetust ei anta:

1) projektile, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest;

2) investeeringuks kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale vee-ettevõtjale, kes ei ole piirkondlik vee-ettevõtja lõike 3 tähenduses, ja investeeringuteks kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud valdadele;

3) investeeringuks jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevustega;

4) lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusteks ja investeeringuteks ning elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusteks ja investeeringuteks Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosas, Jõhvi valla Jõhvi linnas, Jõhvi külas, Toila valla Järve külas, Narva linnas ja Sillamäe linnas, mille tegemiseks antakse suuremate linnapiirkondade arendamiseks ette nähtud toetust;

5) projektile, mille arendus- ja ehitustegevusi või muid investeeringuid ei ole planeeritud omavahel loogiliselt ning sisuliselt terviklikult;

6) investeeringuks, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;

7)

8) projektile, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;

9) investeeringuks Tallinna või Tartu linnapiirkonda;

10) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse.

(5) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu korral peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tulemusena tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.