Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Art. 4Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1)

1¹) energiaerikasutus – mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohane aastane tarnitud energiate summaarne kasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)], mis sisaldab normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu;

2) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;

3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta;

4) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;

5) „Euroopa uus Bauhaus” – algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi;

6) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

7) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;

7¹) muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu – üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuv korterelamu;

8) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;

8¹) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama ruumiliselt seotud korterelamu rekonstrueerimine, mille rekonstrueerimistööde ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt või projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus on korraldatud korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel leitud edukas pakkuja teostab töid kõigile ostumenetluses kaasatud korterelamutele;

9) projekt – toetuse ja vajadusel omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;

10) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932 või samaväärsetele nõuetele ja määruse nõuetele ning mille arhitektuuri osa koostaja peab omama vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. taset;

11) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima;

12) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 nimetatud tööd;

13) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5 1 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen;

14) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;

15) suur korterelamu – vähemalt 60 eluruumiga korterelamu;

16) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine – korterelamu rekonstrueerimine, mille raames kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elementide välisviimistlus on teostatud tehases, sealjuures peab 2/3 fassaadi pinnast olema tehases lõplikult viimistletud ning välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune, aknad paigaldatakse välisseina elementi tehases, lodža või rõdu sisse jäävat seinaosa ei ole kohustuslik eeltoodetud elementidega soojustada ning kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi osas olema tehases koostatud, kuid katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil;

17) toetuse lõppmakse – abikõlblike kulude viimane väljamakse.