TöMS Art. 9Töötu põhikohustused

(1) Töötu on eelkõige kohustatud:

1) osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma;

2) osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul;

3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;

4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama töötukassat enda tööotsingutest.

(2) Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.

(3) Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik tööturumeetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne töötukassaga kokku lepitud.

(4) Töötu peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(5) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:

1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud;

2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast;

3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele;

4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, kusjuures isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.

(6) Sobivaks tööks töötule alates 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:

1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud;

2) mis võib olla tähtajaline;

3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast;

4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamise korral suurem kui töötu samal perioodil saadav töötuskindlustushüvitis, kuid ei ole väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär;

5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.

(7) Kui isik võetakse kuue kuu jooksul töötuna arveloleku lõpetamisest arvates uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tegevusega, võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 5, ja alates 21. töötuna arveloleku nädalast loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6. Töötuna arveloleku 21. nädalast, mis on saadud viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodide liitmisel, loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tegevuseks loetakse:

1) töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses;

2) ametis olemist Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;

3) avalik-õigusliku ameti pidamist sõltumatu isikuna;

4) Eestis teenuse osutamist töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamist või kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;

5) tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemist abikaasa või registreeritud elukaaslasena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane oli kantud maksukohustuslaste registrisse, arvestamata seejuures ajavahemikku, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud;

6) õppimist õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, kui isik on oma õpingud lõpetanud;

7) viibimist ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;

8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasasolekut, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu.