VUHS · Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus
VUHS Art. 10Välisinvesteeringu hindamine
2. peatükk Välisinvesteeringu loamenetlus
(1) Välisinvesteeringu Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale avaldatava mõju hindamisel kaaluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning komisjon eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga ning sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ja asjakohase majandusvaldkonnaga.
(2) Välisinvestoriga seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) millistes riikides ja millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb;
2) milline on välisinvestori omandistruktuur, sealhulgas kas see on läbipaistev ja arusaadav;
3) millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse ning kas raha päritolu on selgelt tuvastatav;
4) kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või relvajõud;
5) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on seotud või olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega;
6) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku tegevusega või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega tegelema;
7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.
(3) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusega seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb ja tema olulisust selles valdkonnas;
2) millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtjat Euroopa Liidu vahenditest või muudest avalikest vahenditest;
3) kas välisinvestor kavatseb teha muudatust sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises;
4) kas sihtettevõtja tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning millised intellektuaalse omandi õigused talle kuuluvad;
5) kas sihtettevõtja osa koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused.
(4) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa asjakohase majandusvaldkonnaga seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) milline on üldine konkurentsiolukord ja kes on sihtettevõtja konkurendid;
2) asendustoodete või -teenuste olemasolu;
3) milline on välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevusele majandusvaldkonnas, sealhulgas tema suhetele tarnijate, varustajate ja klientidega.