Rapla valla jäätmehoolduseeskiri Art. 35Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine kajastada ehitusprojektis. Ehitusprojektile, sealhulgas lammutusprojekt, peavad olema lisatud järgmised andmed:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;

2) pinnasetööde mahtude tabel;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;

5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks ja järelevalve teostamiseks.

(3) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakaitseluba.

(4) Kodumajapidamises tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu-, betooni-, telliste-, plaatide-, keraamika-, kivide-, metalli-, klaasi-, plasti- ja kipsijäätmed on Rapla valla elanikel võimalik üle anda jäätmejaama. Info jäätmejaama kohta on leitav Rapla valla koduleheküljel.

(5) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(6) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal.

(7) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(8) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

(9) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(10) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(11) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1) mõistliku töökorraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;

2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed nagu kivid, tellised, krohv, betoon jms, klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid;

3) kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed anda edasiseks käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise;

4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;

5) andma liigiti kogutud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks, ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, kõrvaldamiseks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal ei ole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;

6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;

7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;

8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;

9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(12) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:

1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt jms;

4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

(13) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jms ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

(14) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

(15) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 28.06.2019 kehtestatud määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ piirnormide.