Räpina valla raamatupidamise sise-eeskiri · Räpina valla raamatupidamise sise-eeskiri
Räpina valla raamatupidamise sise-eeskiri Art. 38Inventeerimise ja hinnangute protseduurid
11. peatükk INVENTEERIMINE
(1) Kassa inventuuri viib läbi:
1) vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjaga moodustatud komisjon;
2) vajadusel sisekontroll.
(2) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse akt, milles kajastuvad järgmised andmed ja rekvisiidid:
1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
2) komisjoni koosseisu kuuluvate teenistujate nimed ja ametikohad;
3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega;
4) viimase kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderi numbrid;
5) komisjoni liikmete allkirjad.
(3) Sularaha jäägi kindlakstegemise järel võrreldakse seda raamatupidamisandmetega. Vahede korral võtab komisjon seletuse aruandvalt isikult.
(4) Pangakontode kontrollimisel võrdleb raamatupidaja pangaväljavõtete vastavust raamatupidamisprogrammis kajastuvate pangakontode saldodele.
(5) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel kontrollib raamatupidaja järgmiste toimingute kajastamise õigsust:
1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2) nõuete laekumise tõenäosust ja vajadusel allahindlust;
3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Saldokinnitustel näidatakse nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi.
(6) Varude, materiaalse põhivara ja väheväärtusliku vara inventuuri viib läbi ametiasutuse või hallatava asutuse juhi käskkirjaga moodustatud komisjon.
(7) Varude ja varade inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
1) varud ja varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
2) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele üle lugemise, mõõtmise või kaalumise käigus;
3) raamatupidamisprogrammi varade moodulis arvel oleva materiaalse põhivara ja väheväärtusliku vara inventuuri tegemisel kasutatakse vöötkoodidel põhinevat varade inventeerimise lahendust;
4) materiaalse põhivara ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta;
5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse inventeerijate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid, puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.
(8) Inventuuri läbiviimisel tehakse järgmised toimingud:
1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku neto realiseerimismaksumust;
3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
4) inventuuri lõppakti põhjal koostab komisjoni esimees varade mahakandmise ja allahindluse aktid, ümberhindlust vajavate varade nimekirja ning amortisatsiooniperioodi muutmise aktid, millised esitatakse vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.
(9) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimise viib läbi finantsosakond, mille käigus tehakse järgmised toimingud:
1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhist printsiipi;
2) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
3) maksukohustiste võrdlemine maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
5) välisvaluutas fikseeritud kohustiste ümberhindlus bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel;
6) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvele võtmine.
(10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid saldoandmike süsteemis. Kui saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Selleks saadetakse teisele poolele e-posti teel kõik oma saldod (nii nõuded, kohustused, tulud kui kulud). Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskusele, mille pakutava lahenduse alusel tehakse parandused. Maksude saldosid võrreldakse Maksu- ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi.
(11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni esimehe koostatud lõppakti alusel. Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:
1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
2) süüdlase mitteavastamisel vallavalitsuse korralduse alusel.
(12) Varad kantakse maha, hinnatakse ümber ja muudetakse amortisatsiooni perioodi vallavalitsuse korralduse alusel.
(13) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.
(14) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. Vallavanema käskkirja alusel viiakse vajadusel läbi ootamatud inventuurid.