Räpina valla raamatupidamise sise-eeskiri Art. 31Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta).

(2) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügi lepingu või akti alusel. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb kulude tegemise eest vastutav isik.

(3) Vallavara omandamine, võõrandamine, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub kooskõlas Räpina vallavara korraga.

(4) Erandina võetakse olenemata soetusmaksumusest arvele:

1) maa;

2) mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti- ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(5) Põhivara võib arvele võtta kogumina, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta.

(6) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud mis on vältimatult seotud objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu, samuti vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine jms), kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita vara soetamiseks võetud laenude haldamise- ja intressikulu ning makse ja lõive.

(7) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse põhivarakaarti, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised.

(8) Põhivarakaardil säilitatakse põhivara kohta järgmine informatsioon:

1) kasutusele võtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik;

4) unikaalne inventarinumber;

5) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, ehitise puhul aadress, transpordivahendi registreerimisnumber jne;

6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta on vaja informatsiooni komplektina);

7) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

8) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm;

9) arvestatud akumuleeritud kulum.

(9) Kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

(10) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale (välja arvatud maa, ehitised ja immateriaalne põhivara) kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivara kaardil oleva inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse vajadusel iga ese eraldi ja informatsioon inventarinumbrite vahemiku kohta kantakse kogumi põhivarakaardile.

(11) Inventarinumbri varade peale kandmiseks kasutatakse vöötkoodiga etikette, mis kleebitakse varadele. Etikettidel peab olema kajastatud Asutuse nimetus, mille vastutusel vara on ja inventarinumber nii vöötkoodina kui ka numbritega.

(12) Inventarinumbritega etikettide varadele kleepimisel arvestatakse võimalusel järgmist:

1) etikett paigaldatakse siledale pinnale ja selliselt, et oleks tagatud etiketi säilimine;

2) etikett paigaldatakse selliselt, et oleks tagatud juurdepääs käsiterminaliga inventeerimiseks;

3) etikettide kleepimisel kasutatakse Asutuses samalaadsete varade puhul ühesuguseid etiketi paigaldamise põhimõtteid.

(13) Põhivara soetusmaksumust reeglina ümber ei hinnata.

(14) Erandina hinnatakse ümber põhivara, mis ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis (maa, pärandvara, peremehetuks tunnistatud vara jms), mille tasuta saamine kajastatakse ümberhindlustehinguna õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt. Eksperdi valiku kinnitab vallavanem.

(15) Tasuta saadud maa võetakse arvele maa maksustamishinnas.

(16) Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara objekti maksumuse piirmäära, arvestust peetakse bilansiväliselt väheväärtusliku varana.