Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõ Art. 3Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) avatud taotlusvoor – konkureeriv pakkumismenetlus rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahela projekti teostajate leidmiseks;

2) biogaas – biomassist toodetud gaas;

3) biomass – bioloogilise päritoluga toodete jääkide ning jäätmete, tööstus- ja olmejäätmete ning -jääkide biolagunev fraktsioon;

4) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) keemiatööstuse lähteaine – täielikult taastuvenergia abil saadud ning täielikult taastuvatest või korduskasutatavatest allikatest pärit kemikaal keemiatööstuses kasutamiseks või muul otstarbel, sealhulgas transpordikütusena kasutamiseks;

6) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus – seadmete kompleks rohevesinikust keemiatööstuse lähteainete tootmiseks ning vahetult pärast tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine või säilitamine;

7) lähteaine – keemiline ühend, millest toodetakse rohevesinikku või keemiatööstuse lähteaineid;

8) ostumenetlus – riigihangete seaduse tähenduses hankijaks mitteoleva isiku korraldatav riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine;

9) otseühendus – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;

10) projekt – määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt;

11) rohevesinik – taastuvatest lähteainetest ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, tingimusel, et see vastab mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja biogaasi asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv ) artikli 25 lõikes 2, artikli 27 lõikes 3 ja artiklis 29 ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega sellest saadud kütuseid;

12) rohevesiniku tervikahel – rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise etappidest koosnev rohevesiniku kasutuselevõtule suunatud tegevuste jada;

13) rohevesiniku tootmisüksus – elektrolüüser või muu seade rohevesiniku tootmiseks taastuvenergiast, tootmisüksuse osana arvestatakse vajadusel ka vahetult pärast tootmist toimuvat rohevesiniku eraldamist, puhastamist jääkainetest, kompresseerimist, säilitamist ning jaotamist enne tankimist või lõpptarbimist;

14) taastuvad energiaallikad – elektrituruseaduse §-s 57 sätestatud energiaallikad;

15) taastuvelekter – täielikult taastuvenergiast toodetud elekter;

16) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia;

17) tankimistaristu – rajatis, mis varustab transpordivahendeid rohevesinikuga transpordi eesmärgil;

18) transpordivahend – ainult vesinikkütust kasutav ja tervikahela lõppkasutuses olev sõiduk;

19) kliimakindlus – kliimakindlus on taristu vastupanuvõime võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.