Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri Art. 29Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutust. Liigiti tuleb koguda vähemalt:

1) Ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlikud ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);

2) Puit;

3) Pakend;

4) Metallid;

5) Püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);

6) Plastid;

7) Muud segajäätmed.

(3) Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või osutub see majanduslikult ebaotstarbekaks, peab ehitusjäätmed sortimiseks üle andma MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

(4) Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

(5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

(6) Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus või muusse nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta. Betooni, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Betoon ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7) Jäätmete sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaika, sh territooriumi heakorrastamiseks on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

(8) Juhul, kui ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist soovitakse väljaspool kinnisasja kasutada, tuleb tegevus registreerida Keskkonnaametis.

(9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu kohaselt.

(10) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Jäätmevaldaja peab ette valmistama tasase kõva kattega pinna mahutite paigaldamiseks ja mineraalsete materjalide ladustamiseks viisil, mis tagab jäätmeveokitele ligipääsu.

(11) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmete kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad).

(12) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend (eeskirja Lisa 4) ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

(13) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.

(14) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavaid nõudeid ehitus-lammutusjäätmete kogumise ja käitlemise reguleerimiseks.