OAS Art. 46Vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tuvastamine

(1) Käesoleva seaduse § 38 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud varalise kahju hüvitamiseks kaasab Sotsiaalkindlustusamet arstiõppe läbinud isiku, kes tuvastab isikul vägivallakuriteost tingitud tervisekahjustuse.

(2) Sotsiaalkindlustusameti kaasatud arstiõppe läbinud isik tuvastab seose vägivallakuriteo ja ohvri raske tervisekahjustuse vahel ning raske tervisekahjustuse kestuse või eeldusliku kestuse.

(3) Sotsiaalkindlustusameti kaasatud arstiõppe läbinud isikul on ohvri nõusolekul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seose ja raske tervisekahjustuse kestuse või eeldusliku kestuse tuvastamiseks õigus saada tervise infosüsteemist andmeid:

1) andmete esitaja kohta;

2) ohvri ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimise ja diagnooside ning talle osutatud raviteenuste kohta;

3) ravimite kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seose ja raske tervisekahjustuse kestuse või eeldusliku kestuse tuvastamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026046&id=129032023025 määrusega.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad, edastab ohvri pere- või eriarst puuduvad andmed tervise infosüsteemi 15 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest arvates ning teavitab sellest Sotsiaalkindlustusametit või edastab terviseseisundit kirjeldavad andmed Sotsiaalkindlustusametile.

(6) Sotsiaalkindlustusameti kaasatud arstiõppe läbinud isikul on õigus kontrollida taotlemise käigus isiku esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning saada asjakohaseid lisaandmeid, mis võimaldavad hinnata vägivallakuriteo ja raske tervisekahjustuse vahelist seost ning tervisekahjustuse kestust või eelduslikku kestust. Kui kontrollitavad andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi, kasutatakse selles olevaid andmeid. Lisateave võib puudutada eelkõige andmeid:

1) osutatud ohvriabi kohta;

2) lastekaitse- või sotsiaaltöötajalt ohvri suhtes kohaldatud tugimeetmete kohta;

3) Eesti Töötukassalt töövõime vähenemise ja selle põhjuste või tööalase rehabilitatsiooni kohta;

4) haridusasutuselt või hariduse kompetentsikeskuselt haridusliku erivajaduse kohta, kui see on tekkinud seoses vägivallakuriteoga.