OAS Art. 36Hüvitist saama õigustatud isikud

(1) Õigus saada kuriteoohvri hüvitist (edaspidi hüvitis ) on Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo Eesti kodanikust või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel välismaalasest ohvril, ohvri hooldajal, ohvri ülalpeetaval ja füüsilisel isikul, kes kannab vägivallakuriteo ohvri tervise taastamisega seotud kulud või matusekulud, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

(2) Välismaalasel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel õigus saada hüvitist, kui ta:

1) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel;

2) on Euroopa Liidu kodanik;

3) on vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanik;

4) on inimkaubanduse ohver või seksuaalselt väärkoheldud laps, sõltumata sellest, kas tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

(3) Kui vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist järgmistel isikutel:

1) ohvri laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem, kui tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks saamist või eelnimetatud statsionaarses õppes, meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist;

2) laps, kes on kuriteo toimepanemise ajaks ohvri poolt eostatud, kuid sünnib pärast ohvri surma;

3) ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;

4) ohvri mittetöötav rase lesk, kelle rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;

5) ohvri mittetöötav rase registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud ohvri surma tõttu ja kelle rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;

6) ohvri lesk või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud ohvri surma tõttu, kui nimetatud lesel või elukaaslasel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime või ta on vanaduspensionieas ja tema abielu või registreeritud kooselu ohvriga kestis vähemalt ühe aasta.

(3¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele on õigus saada hüvitist järgmistel ohvri ülalpidamisel olnud isikutel:

1) laps, kelle vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt;

2) ohvri vend, õde või lapselaps, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele ja kellel ei ole töövõimelisi vanemaid;

3) ohvri lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel tuvastati töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu ohvriga kestis vähemalt 25 aastat;

4) ohvri registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud, kuid kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel tuvastati töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime enne kooselulepingu lõpetamist või enne kolme aasta möödumist kooselulepingu lõpetamisest ja kelle registreeritud kooselu ohvriga kestis vähemalt 25 aastat;

5) ohvri lapse mittetöötav vanem või eestkostja, kes kasvatab ohvri kuni kolmeaastast last oma perekonnas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vägivallakuriteo ohvri hooldaja on isik, kes ohvrit hoolduslehe alusel põetab.

(5) Välismaal toime pandud vägivallakuriteo Eesti kodanikust või Eesti alalisest elanikust ohvrile makstakse hüvitist juhul, kui tema välismaal viibimine oli tingitud õppimisest, töö- või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning tal ei ole võimalik saada hüvitist kuriteo toimumise asukohariigist.