OAS Art. 24Inimkaubandusohvrite teenuse eesmärk ja sisu

(1) Inimkaubandusohvrite teenuse eesmärk on aidata kaasa ohvri turvatunde tekkimisele, füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele ning ennetada uuesti ohvriks langemist.

(2) Inimkaubandusohvrite teenus sisaldab järgmist:

1) valmisolek anda ohvrile ööpäev läbi esmast psühhosotsiaalset abi;

2) ohvri abivajaduse hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle;

3) juhtumikorralduse rakendamine juhul, kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi;

4) ohvri nõustamine ja psühhosotsiaalse abi tagamine;

5) turvaline ajutine majutus ööpäev läbi;

6) toitlustus ja muu vajalik materiaalne abi;

7) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine;

8) psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia;

9) juriidiline abi;

10) tõlketeenuse korraldamine käesolevas lõikes nimetatud abi võimaldamiseks.

(3) Inimkaubanduse ohvrile osutatakse abi vajaduse äralangemiseni.

(4) Kui on kahtlus, et isik võib olla inimkaubanduse ohver, võib Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusel osutada Politsei- ja Piirivalveametilt või prokuratuurilt kinnituse saamiseni isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuseid kuni 14 kalendripäeva.

(5) Välismaalasele, kellele on välismaalaste seaduse § 205 alusel antud järelemõtlemisaeg, osutatakse teenust kuni tema Eestis seadusliku viibimise tähtpäeva saabumiseni või ennetähtaegse lahkumiseni. Tähtaja määramisest teavitab Politsei- ja Piirivalveamet kohe Sotsiaalkindlustusametit, kes teeb tähtpäeva saabumisel otsuse teenuste osutamise lõpetamise kohta.

(6) Välismaalasele teenuse osutamine ei ole tema Eestis viibimise seaduslik alus ega lükka tema Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi.

(7) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab inimkaubanduse ohvrile teenuste osutamise, kui isik on Eestist lahkunud või tal puudub seaduslik alus Eestis viibida.

(8) Kui inimkaubanduse ohver on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 tähenduses, hüvitatakse käesoleva seaduse alusel isikule osutatud tervishoiuteenuste kulude see osa, mida ravikindlustus ei kata.