Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toet Art. 7Nõuded toetusõigusliku maa kohta

(1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 4 sätestatud nõuetele.

(2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse:

1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, kartulit, köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi;

2) põldtunnustatud heinaseemnepõllu kohta;

3) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta;

4) põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri;

5) punktides 2 ja 3 nimetamata rohumaa kohta.

(3) Lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid võib kasutada kuni kümnel protsendil põllu pindalast.

(4) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks.

(5) Toetust antakse maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine:

1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – 100 istikut hektari kohta;

2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;

3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;

4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;

5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;

6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;

7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;

8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;

9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;

10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;

11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta;

12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;

13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta;

14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta;

15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.

(6) Lõikes 5 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad.

(7) Toetust antakse lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut.

(8) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejale, kellel on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni ühe hektari lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta, mis ei vasta lõikes 7 sätestatud loomkoormuse nõudele.

(9) (10) Kui lõike 2 punktis 4 nimetatud toetusõiguslikul maal kasvatatakse kohustuseaastal puuvilja- või marjakultuuri, või mõlemat kokku rohkem kui 70 hektaril, ei anta toetust selle maa pindala osa kohta, mis ületab 70 hektarit.

(11) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseaastale vahetult eelnenud iga kalendriaasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta.

(12) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel antavat mesilaste korjeala toetust.