Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus Art. 5Nõuded toetusõigusliku maa kohta

(1) Toetust antakse taotleja kasutatava vähemalt 0,10 hektari suuruse pärandniidu või selle osa (edaspidi koos pärandniit ) kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS ) ning mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastiku kaitsmiseks.

(2) Toetust antakse pärandniidu kohta, mille kohta on EELIS-esse kantud järgmised elupaiga koodid:

1) rannaniidud elupaiga koodiga 1630;

2) kuivad nõmmed elupaiga koodiga 4030;

3) kadastikud elupaiga koodiga 5130;

4) kuivad niidud lubjarikkal mullal ja olulised orhideede kasvualad elupaiga koodiga 6210;

5) liigirikkad niidud lubjavaesel mullal elupaiga koodiga 6270;

6) alvarid elupaiga koodiga 6280;

7) sinihelmikakooslused elupaiga koodiga 6410;

8) niiskuslembesed kõrgrohustud elupaiga koodiga 6430;

9) lamminiidud elupaiga koodiga 6450;

10) aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud elupaiga koodiga 6510;

11) puisniidud elupaiga koodiga 6530;

12) soostunud niidud elupaiga koodiga 7230;

13) plaatlood elupaiga koodiga 8240;

14) puiskarjamaad elupaiga koodiga 9070.

(3) Toetust antakse pärandniidu kohta, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks.

(4) Toetust antakse kuiva nõmme, kadastiku, lubjarikkal mullal kuiva niidu ja olulise orhideede kasvuala ning alvari kohta, kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on kuni 50 protsenti. Puisniidu ja puiskarjamaa kohta võib toetust anda, kui seal kasvavate puittaimede, sealhulgas kadakate liitus on kuni 70 protsenti.

(5) Kui ala, mille kohta taotleja toetust taotleb, on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ja seal on olemas pärandniidule omane rohttaimestik, võib toetust anda lõike 4 esimeses ja teises lauses nimetatud pärandniidu kohta, kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on vastavalt kas lõike 4 esimeses või teises lauses sätestatust suurem.

(6) Pärandniidu toetusõigusliku maa hulka arvatakse:

1) ala, kus ühe hektari kohta kasvab rohkem kui 50 puud;

2) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused” § 6 lõigetes 8–11 nimetatud maastikuelemendid;

3) kuni kahe meetri laiune maastiku joonelement;

4) pinnastee;

5) maa, millel asub heinaküün, loomade varjualune või kiviaed;

6) kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, väikeveekogu, vanajõgi ning muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ja mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega;

7)

8) rannaala see osa, kus taimestik puudub, olenemata selle osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jääv liiva- ja kliburand;

9) roostik, mis ei ole puitunud.

(7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel:

1) muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust, või

2) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetust.

(8) Toetust ei anta pärandniidu ala kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal sama tegevuse eest looduskaitseseaduse §-s 18 sätestatud loodushoiutoetust.

(9) Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise eest antakse toetust pärandniidu kohta, mis paikneb liigikaitseliselt olulisel rannaalal. Liigikaitseliselt oluline rannaala selle määruse tähenduses on ala, mis vastab järgmistele nõuetele:

1) ala on liigikaitseliselt olulise rannaalana kantud EELIS-esse;

2) kui rannaalal on veepiir, siis peab rannaala olema vähemalt 75 protsendi ulatuses avatud veepiiriga;

3) kui rannaalal ei ole veepiiri, peab rannaala külgnema alaga, millel on 75 protsendi ulatuses avatud veepiir;

4) rannaalal ei tohi esineda puittaimestikku, välja arvatud koduloomade varjekohas;

5) rannaala peab kokku moodustama vähemalt 45-hektarilise terviku, välja arvatud laiul asuv rannaala.

(10) Sama pärandniidu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimise eest ja väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest.

(11) Puhkeaastal ei anta toetust § 3 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuse elluviimise eest.