Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri Art. 25Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisas toodud jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

(3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohal, st tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu igas jäätmetekkekohal ning tekkinud jäätmed tuleb toimetada tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.

(4) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:

1) bioloogilised jäätmed;

2) teravad-torkivad jäätmed;

3) nakkusohtlikud jäätmed;

4) laboratooriumide jäätmed;

5) ravimijäätmed;

6) radioaktiivsed jäätmed;

7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.

(5) Tervishoiujäätmed tuleb hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas, millele on kehtestatud vastavad nõuded. Jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist. Ruum peab olema lukustatav, ventileeritav ja ruumis tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

(6) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse on keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks.

(7) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

(8) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohal plastikkotti, millel on markeering ,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

(9) Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

(10) Loomsed jäätmed, sh hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.

(11) Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis või veekaitsevööndis.

(12) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

(13) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale (Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“) ja anda üle vastavat õigust ja keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks omavale jäätmekäitlejale.

(14) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohal. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

(15) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

(16) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

(17) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

(18) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(19) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.