Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus Art. 6Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta

(1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 4 sätestatud nõuetele.

(2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt ühe hektari suuruse:

1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaime või lilli;

2) põllumaa kohta, millel asub mitmeliigiline väike põld;

3) põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaime;

4) põllumaa kohta, millel kasvatatav heintaim on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld );

5) püsikultuuri aluse maa kohta, millel kasvatakse puuvilja- või marjakultuuri;

6) püsirohumaa kohta.

(3) Lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid võib kasutada kuni kümnel protsendil põllu pindalast.

(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud maa loetakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise korral toetusõiguslikuks üksnes siis, kui sellel kasvatatakse köögivilja, rühvelkultuuri, lilli, ravim- või maitsetaimi 0,30 kuni 1,00 hektari suurusel põllul ja viiakse ellu mitmeliigilise väikese põllu lisategevust.

(5) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks.

(6) Toetust antakse sellise maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine:

1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu –100 istikut hektari kohta;

2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;

3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;

4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;

5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;

6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;

7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;

8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;

9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;

10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;

11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta;

12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;

13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta;

14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta;

15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.

(7) Lõikes 6 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad.

(8) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel:

1) pärandniidu hooldamise toetust;

2) turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust;

3) põhjavee kaitse toetust või

4) pinnavee kaitse toetust.

(9) Sama põllu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust:

1) orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest;

2) haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest.

(10) Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal põhikultuurina köögivilja või kartulit ning millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati §-s 22 sätestatud nõuete kohaselt haljasväetiskultuuri.

(11) Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust vähemalt 0,30 hektari suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse vahekultuuri ja põhikultuurina põllukultuuri või köögivilja.

(12) Happelise mulla lupjamise lisategevuse eest antakse toetust põllu kohta, mille kohta on koostatud ja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks esitatud lubiväetise kasutamise soovitusega lubjatarbekaart, mis lähtub maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 ,,Maaparandushoiutööde nõuded“ lisast „Põllumajandusmaal muldade lubjatarbe määramine“ ja taimedele omastatava kaltsiumi sisaldusest.

(13) Happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel on kuni 10 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui ühel hektaril, turvasmuldi (M, S, R, AM).

(13¹) Happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise eest ei anta sama põllu kohta toetust rohkem kui kaks korda.

(14) Glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust mahepõllumajandusliku maa kohta, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse.

(15) Mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel mesilaste korjeala toetust.