Tori vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri Art. 27Inventeerimise ja hindamise protseduurid

(1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

1) inventuuri tegemise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamislike andmetega;

4) komisjoni liikmete ja vastutava isiku allkirjad;

5) reeglina viiakse ametiasutuse sularahakassa inventuur läbi üks kord aastas, aga ka vastutava isiku vahetumise korral.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Ametiasutuse põhikontot kontrollitakse iga päev ning teisi kasutusel olevaid arvelduskontosid kontrollitakse vähemalt kord kuus. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel allkirja lisamisega.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse:

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) välisvaluutas fikseeritud kohustiste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

3) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus;

5) maksukohustiste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvele võtmine.

(6) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, välja arvatud konsolideerimisgrupi sisesed vahed, mis ei tohi olla suuremad kui 1 euro.

(7) Kasutamata puhkusepäevade inventuur - Aasta lõpu seisuga kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust asutuse juht või personalitegevusega tegelev töötaja, kes edastab andmed finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks päevaks. Ametiasutuse teenistujate ja asutuste juhtide kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust ametiasutuse personalitegevusega tegelev ametnik, kes esitab andmed finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks päevaks.

(8) Materiaalse põhivara ja bilansivälise vara inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

1) varad paigutatakse võimalusel nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varade loendamine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul;

3) paberkandjal lugemislehtede korral kajastatakse ettetäidetud lugemislehtedel kogused ja summad;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

6) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;

7) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

8) dokumendid kinnitatakse ja allkirjastatakse komisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt.

(9) Pärast inventeerimist, koostab komisjoni esimees varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

(10) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel.

(11) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mitteavastamisel vallavara valitsemise korraga sätestatud alustel.