Muhu valla jäätmehoolduseeskiri Art. 2Lühendid ja mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid:

1) JäätS - jäätmeseadus;

2) PakS - pakendiseadus.

(2) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) biojäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, büroos, hulgimüügiettevõttes, toitlustusasutuses, toiduainetööstuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud köögi-ja sööklajäätmed;

2) ehitus- ja lammutusjäätmed - ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed;

3) elektri- ja elektroonikaseade - seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu korral ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;

4) elektroonikaromu - elektri-ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde;

5) jäätmed - mistahes vallasasi mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (sh kinnistatud laev);

6) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus;

7) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine;

8) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;

9) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava-või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigaldatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;

10) jäätmekäitluskoha järelhooldus - suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje;

11) jäätmeleping - dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele;

12) jäätmetekitaja - isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub (näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid);

13) jäätmete kogumine - jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

14) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;

15) jäätmevedaja - jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Eeskirja 4.peatüki mõistes on jäätmevedaja riigihanke käigus välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas;

16) jäätmeveo dokument - jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht;

17) korduskasutuspakend - pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või- ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele;

18) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja (jäätmevedaja) poolt. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi;

19) korraldatud jäätmeveo teenustasu - jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu;

20) liigiti kogumine – jäätmete kogumistegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks;

21) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

22) olmejäätmed - 1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel; 2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;

23) paberi- ja kartongijäätmed - puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;

24) pakendijäätmed - mistahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks käesoleva eeskirja § 2 lg 2 p.5 mõistes. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;

25) pakendijäätmete kogumissüsteem - pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutuses või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest;

26) pakendiettevõtja - isik, kes majandus-või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud;

27) probleemtoodete jäätmed - jäätmed, mille kokku kogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoodete tootjad või tootjate ühendused. JäätS alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast;

28) põllumajandusplast - põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör;

29) segaolmejäätmed - keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" lisas jäätmekoodiga 20 03 01 toodud jäätmed;

30) suurjäätmed - olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed). Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid (nt elektroonikaromud);

31) taaskasutatavad jäätmed - määrdumata paber, papp ja kartong, klaas- ja plastiktaara, metallpurgid jm metallijäätmed, puhas kile jm plastikjäätmed, puit ja teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse;

32) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

33) territooriumi valdaja - kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja;

34) tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed - jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenuste osutamise kohas, sh mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest- diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed;

35) tühisõit – jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja juurde tehtud sõit, mille käigus jäätmeid ei olnud võimalik ära vedada, kuna jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit välja pannud, jäätmevaldaja ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi või jäätmemahutis on sobimatud jäätmed;

36) veopiirkond - volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks selleks eri- ja ainuõigust omav jäätmeveoettevõte;

37) ühiskasutuses jäätmemahuti - jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.

(3) Eeskirja § 2 lõikes 2 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.