Maardu linna jäätmehoolduseeskiri Art. 37Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa

(1) Olmejäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2027 suunata taaskasutusse vähemalt 50% linna haldusterritooriumil tekkivate olmejäätmete kogumassist. Eesmärgi saavutamine toimub kodumajapidamistes ja ettevõtetes/asutustes läbi jäätmete liigiti kogumise ning sobivate jäätmeliikide taaskasutamise materjalina. Lisaks tuleb soodustada kohtkompostimise toiminguid.

(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2027 suunata vähemalt 60% linna haldusterritooriumil tekkivate pakendijäätmete kogumassist taaskasutusse. Selle saavutamiseks tuleb tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine pakendijäätmete kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest. Maardu linnal on õigus nõuda taaskasutusorganisatsioonidelt aastapõhiseid aruandeid nende tegevuse tulemuste osas.

(3) Paberi- ja kartongijäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2027 suunata vähemalt 80% linna haldusterritooriumil tekkivate paberi- ja kartongijäätmete kogumassist taaskasutusse. Eesmärgi saavutamiseks tuleb liigiti kogumise kvantiteeti ja kvaliteeti edendada ning hankida sobivaim käitlusteenus.

(4) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgiks on vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Uue korraldatud jäätmeveo raames tuleb hõlmata biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed liigiti kogumisega kõikidelt jäätmevaldajatelt. Kinnistul kompostimise vahendina soovitatakse korterelamutes (alla 5 korteriga) kasutada ühiskompostreid. Kinnistul kompostimise ja biojäätmete liigiti kogumise saavutamiseks on oluline järjepidev teavitamine. Linnavalitsusel tuleb vahendada informatsiooni erinevates informatsiooni kanalites (Internet (koduleht, Facebook), ajaleht, infopäevad jms). Aia- ja haljastujäätmete kompostimisel tuleb edendada lihtsaima aunkompostimise tehnoloogia rakendamist.

(5) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine korraldatud jäätmeveoga ning Muuga jäätmejaamas. Oluline on jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta.

(6) Tekstiilijäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine Muuga jäätmejaamas ning jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta.

(7) Ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on koguda jätkuvalt maksimaalselt suur hulk ohtlikest jäätmetest eraldi ning vältida nende sattumist keskkonda ja prügilasse. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning jätkata ohtlike jäätmete kogumist tavajäätmetest eraldi ja täiustada kogumissüsteemi.

(8) Muude taaskasutatavate jäätmete nagu plasti, metalli, klaasi, puidu, vanarehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb jätkata nende jäätmete kogumist Muuga jäätmejaamas ja võimalusel kogumispunktides. Võimalusel tuleb teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

(9) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% ehitus- ning lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete tekkekohal liigiti kogumine. Lisaks on ehitusjäätmete paremaks taaskasutamiseks vaja Muuga jäätmejaamas diferentseerida vastuvõetavate jäätmete hinnad. Sorteerimata jäätmed peaks olema oluliselt kallima hinnaga, kui sorditud ehitusjäätmed.