Maardu linna jäätmehoolduseeskiri Art. 2Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:

1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ning haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;

2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru, sh filtrid, pagaritooted jmt;

3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

4) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja nende jäätmed ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;

5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;

6) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed nagu näiteks puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel, sh ehitusmaterjali hoidmisel, remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel;

7) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis (EL) komisjoni määruse nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale nagu näiteks värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt;

8) romusõidukid on mittekomplektne liiklusvahend, mis välimusega rikub ümbruskonna esteetilist väljanägemist ja võib olla keskkonnaohtlik;

9) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jms);

10) garaažiühistu on tulundusühistu või korteriühistu, mille liikmeks on kõik garaažihoonesse kuuluvate garaažibokside omanikud ning mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja omamisel ja valitsemisel, võimaldades garaažiühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust;

11) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;

12) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;

13) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;

14) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnakaitseloa või registreeringu alusel õigus jäätmeid vedada;

15) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja(te) ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja(d) võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;

16) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Maardu linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele;

17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;

18) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses kogu Maardu linna haldusterritoorium;

19) jäätmeveopiirkond (edaspidi veopiirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kus korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

20) väikeelamu on üksikelamu või ridaelamu või kaksikelamu või suvila või aiamaja;

21) linnavalitsuse pädev ametnik on ametnik, kelle teenistusülesandeks ametijuhendi kohaselt on jäätmemajanduse korraldamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest mõistest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.