Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri Art. 2Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) biojäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, büroos, hulgimüügiettevõttes, toiduainetööstuses, toitlustusasutuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud köögi- ja sööklajäätmed;

2) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;

3) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;

5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sh sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine;

6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis või vastav maa-ala jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

7) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, jäätmekäitluslepinguna käsitletakse ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise lepingut ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;

8) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

9) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

10) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;

11) jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse, sealhulgas jäätmete segamise ja eeltöötluse käigus jäätmete olemus või koostis muutub;

12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, kelle valitsetaval kinnisasjal asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt ) ehitise omanik;

13) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud kontsessioonilepingu alusel korraldatud jäätmeveoteenust;

14) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;

15) keskkonnakaitseluba käesoleva määruse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering;

16) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;

17) komposter on biojäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti;

18) konteiner ehk mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum;

19) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgselt otstarbel;

20) korduskasutuseks ettevalmistamine on taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmeteks muutunud tooteid või nende osi kontrollitakse, puhastatakse või parandatakse selliselt, et neid saab kasutada uuesti esialgsel otstarbel ilma muu täiendava eeltöötluseta;

21) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse ja seda teostab kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja;

22) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on jäätmenimistus tähistatud tärniga;

23) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka loetakse ka muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;

24) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

25) pakendiorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;

26) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid;

27) probleemtoode on toode, mille jäätmeteks muutumisega võib kaasneda keskkonnarisk või keskkonnaoht või mis võib põhjustada keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid ja põllumajandusplast;

28) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida vastavalt käesolevale eeskirjale ei tohi sellesse konkreetsesse mahutisse paigutada;

29) suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel, sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

30) tiheasustusalaks loetakse käesolevas määruses Kuressaare linn ja Orissaare alevik. Ülejäänud valla territoorium loetakse hajaasustusalaks;

31) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja juurde tehtud sõit, mille käigus jäätmeid polnud võimalik ära vedada, kuna jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit välja pannud, jäätmevaldaja pole võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi või jäätmemahutis on sobimatud jäätmed;

32) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.