Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 107Õigus hüvitisele

(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

(2) Eluruumi tagamise teenust on õigustatud saama eelkõige:

1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamisvõimelised ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;

2) isik, kellel tulenevalt erivajadusest on raskusi eluruumis liikumisega ja endaga toimetulekuga;

3) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;

4) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;

5) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Põltsamaa vallas;

6) isik, kellel ei ole Põltsamaa vallas alalist elukohta, kuid tema kohta on sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutus oma ülesannete täitmise käigus teatanud, et isik viibib püsivalt Põltsamaa valla haldusterritooriumil;

7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

(3) Abistatud elamise teenust on õigustatud saama eelkõige:

1) eakas isik, kes vajab tervisest või east tulenevalt eluruumi koos toetavate teenustega ning kelle olemasolev eluruum füüsilise keskkonnana ei toeta tema iseseisvat toimetulekut ja kodus elamist;

2) erivajadusega isik, kes vajab tervisest tulenevalt eluruumi koos toetavate teenustega ning kelle olemasolev eluruum ei võimalda isiku iseseisvat toimetulekut.