Maa korralise hindamise metoodika Art. 10Ehitusõiguse mõju

(1) Ehitusõiguse mõju arvestatakse käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud katastriüksustel, mis asuvad järgmistes piirkondades:

1) Tallinnas Juhkentali, Järve, Kadriorg, Kalamaja, Kassisaba, Keldrimäe, Kelmiküla, Kitseküla, Kompassi, Kurepõllu, Lilleküla, Luite, Maakri, Maarjamäe, Merimetsa, Mustjõe, Paevälja, Pelgulinn, Rahumäe, Raua, Sadama, Sibulaküla, Sikupilli, Südalinn, Tatari, Tondi, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Uuslinn, Vanalinn, Veerenni, Ülemiste ja Ülemistejärve asumid käesoleva määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatud ulatuses;

2) Tartus Ees-Karlova, Kastani-Filosoofi, Riiamäe, Supilinna, Toometaguse, Tähtvere, Ujula-Kvissentali, Uueturu, Vaksali, Vanalinna ja Ülejõe asumid käesoleva määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatud ulatuses.

(2) Katastriüksuse ehitusõiguse pindala määrab kohalik omavalitsus võttes aluseks:

1) kehtiva detailplaneeringu olemasolul detailplaneeringu andmed;

2) kehtiva detailplaneeringu puudumise korral või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel ehitisregistri andmed;

3) kehtivatest projekteerimistingimustest lisanduv ehitusõiguse pindala, mis liidetakse detailplaneeringu või ehitisregistri andmete alusel määratud pinnale;

4) muud andmed, sealhulgas üldplaneeringu ja Eesti topograafia andmekogu andmed.

(3) Kehtiva detailplaneeringu olemasolul võib erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktist 1 määrata ehitusõiguse pindala ehitisregistri andmete alusel järgmistel juhtudel:

1) maakatastris olevad katastriüksuse piirid ja sihtotstarbed ei vasta detailplaneeringule;

2) ehitisregistri andmete alusel leitud ehitusõiguse pindala on vähemalt 20% suurem detailplaneeringu andmete alusel leitud ehitusõiguse pindalast.

(4) Kehtiva detailplaneeringu andmete alusel määratakse ehitusõiguse pindala hoonete suletud brutopinnana, lähtudes majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” käesoleva määruse §-s 20 sätestatust, arvestades järgmist:

1) detailplaneeringus suletud brutopinna andmete olemasolul võetakse aluseks suletud brutopind;

2) punktis 1 nimetatud andmete puudumise korral arvutatakse suletud brutopind ehitisealuse pinna korrutamisel korruste arvuga;

3) punktis 2 nimetatud korruste arvu andmete puudumise korral arvutatakse suletud brutopind ehitisealuse pinna korrutamisel arvestusliku korruste arvuga, mis leitakse hoone kõrguse jagamisel korruse arvestusliku kõrgusega;

4) maa-aluse osa suletud brutopind lahutatakse, kui selle kohta on olemas andmed.

(5) Ehitisregistri andmete alusel määratakse ehitusõiguse pindala hoonete suletud brutopinnana, lähtudes majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” käesoleva määruse §-s 20 sätestatust, arvestades järgmist:

1) aluseks võetakse ehitisregistris kavandatavate, püstitamisel ja olemas olevate hoonete andmed;

2) suletud netopinna andmete olemasolul arvutatakse suletud brutopind suletud netopinna korrutamisel 1,2-ga;

3) punktis 2 nimetatud netopinna andmete puudumise korral arvutatakse suletud netopind ehitisealuse pinna korrutamisel korruste arvuga;

4) punktis 3 nimetatud korruste arvu andmete puudumise korral arvutatakse suletud netopind ehitisealuse pinna korrutamisel arvestusliku korruste arvuga, mis leitakse hoone kõrguse jagamisel korruse arvestusliku kõrgusega.

5)

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ja lõike 5 punktis 4 nimetatud korruse arvestuslikuks kõrguseks on kuni 11 meetri kõrgustel hoonetel 3,8 meetrit ja üle 11 meetri kõrgustel hoonetel 3,45 meetrit.

(7) Ehitusõiguse pindala mõju arvestamisel leitakse katastriüksuse väärtus käesoleva määruse §-s 12 sätestatu kohaselt.