Ruhnu valla jäätmehoolduseeskiri Art. 28Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

(2) Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;

2) pinnasetööde maht;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;

5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

(3) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale, ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.

(4) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

(5) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on õigus ohtlikke jäätmeid käidelda.

(6) Kodumajapidamises tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed on võimalik liigiti üle anda Ruhnu jäätmejaama või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(7) Ettevõtete tekitatud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema sätestatud hanke- ja/või lepingu tingimustes, mis muuhulgas sisaldab teavet, kuidas jäätmetekitaja jäätmed Ruhnu saarelt mandrile toimetab, sh teavet asukohtadest, kuhu need toimetatakse.

(8) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal, v.a kodumajapidamistes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine oma kinnistu piires vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele.

(9) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(10) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(11) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

(12) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(13) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(14) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;

2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid;

3) kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed anda edasiseks käitlemiseks üle vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;

5) andma liigiti kogutud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks, ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, kõrvaldamiseks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal ei ole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;

6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;

7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;

8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;

9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(15) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:

1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);

4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

(16) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

(17) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

(18) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle Keskkonnaministri määruses 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.