Kohila valla jäätmehoolduseeskiri · Kohila valla jäätmehoolduseeskiri
Kohila valla jäätmehoolduseeskiri Art. 26Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded
6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed ) hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonditööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Ehitusjäätmetena ei käsitleta ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnast ja muud looduslikku materjali, kui seda kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks samal kinnistul, kus see välja kaevati.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal liigiti koguma vähemalt järgmised jäätmed:
1) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
2) paber ja papp;
3) metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised jne);
5) kipsijäätmed (tuleb koguda teistest mineraalsetest jäätmetest eraldi);
6) klaas;
7) pinnas;
8) plastijäätmed (sh kile);
9) pakendid;
10) raudbetoon- ja betoondetailid;
11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.
(4) Ehitise lammutamise ehitusprojektis peab olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning juhised lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks, st kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.
(5) Jäätmevaldaja on oma tegevuses kohustatud vältima ja vähendama jäätmete teket, koguma ehitusjäätmeid nende tekkekohal liigiti ja viisil, mis välistab nende sattumise keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääsu. Lisaks rakendama kõiki teisi võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Kõrvaldada võib vaid sellised jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(6) Ehitusjäätmetena nõuetekohase liigiti kogumise ja käitlemise tagab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik kui pole kokku lepitud teisiti.
(7) Ehitusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnakaitseluba.
(8) Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(9) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.
(10) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning kivisöe- ja põlevkivitõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.
(11) Puhtaid puidujäätmeid võib kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
(12) Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend vallavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist ehitisregistris. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.
(13) Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selles alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.