Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisa Art. 3Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamine

(1) Valla- või linnavalitsus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ja algatab kinnisasjale juurdelõike tegemise omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, mis sisaldab §-s 6 sätestatud andmeid.

(2) Maa- ja Ruumiamet selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ja algatab kinnisasjale juurdelõike tegemise omal algatusel või selle riigivara valitseja või volitatud asutuse ettepaneku alusel, kelle valitsemisel oleva kinnisasjaga iseseisva kasutusvõimaluseta maa piirneb.

(3) Vajaduse korral koostab valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani, millel on näidatud maaüksusel asuvad ehitised, piirnevate katastriüksuste piirid ja katastritunnused.

(4) Valla- või linnavalitsus selgitab välja, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa ostueesõigusega erastamise või õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldusi, kas nimetatud avalduste kohta on vastu võetud maa erastamise või maa tagastamise otsus, kas maaüksusel asub ehitisi ja kas need on püstitatud õiguslikel alustel ning muud maareformi läbiviimiseks olulised asjaolud. Kui menetluse algatab Maa- ja Ruumiamet, esitab valla- või linnavalitsus kinnituse lahendamata ostueesõigusega erastamise või tagastamise taotluste puudumise kohta, andmed ehitiste kohta ja muud olulised asjaolud Maa- ja Ruumiametile ühe kuu jooksul asjakohase taotluse saamisest.

(5) Maakorralduse läbiviija selgitab välja, kas:

1) reformimata maa kohta on algatatud iseseisva katastriüksusena riigi omandisse jätmise menetlus;

2) piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud selle maa liitmisest piirneva riigi omandis oleva kinnisasjaga;

3) maa on vaja anda iseseisva katastriüksusena munitsipaalomandisse;

4) maa on otstarbekas liita munitsipaalomandis oleva piirneva kinnisasjaga.

(6) Maakorralduse läbiviija käesoleva määruse mõistes on valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet. Riigi või munitsipaalomandis olevale kinnisasjale juurdelõike tegemiseks vajaliku maakorralduse viib läbi Maa- ja Ruumiamet.

(7) Kui piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud maa iseseisva katastriüksusena riigi omandisse jätmisest või on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks taotluse esitanud isikule. Juhul kui maakorralduse läbiviija on valla- või linnavalitsus, teatab ta menetluse lõpetamisest ka Maa- ja Ruumiametile.

(8) Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise menetluse lõpetamise korral jäetakse maa riigi omandisse Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” kohaselt või antakse munitsipaalomandisse Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” kohaselt.

(9) Kui piirneva kinnisasja riigivara valitseja või kohaliku omavalitsuse üksus soovib kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast juurdelõike tegemist piirnevale riigi või munitsipaalomandis olevale kinnisasjale, ei kuulu see osa maast jagamisele teiste piirnevate kinnisasjade omanike vahel.

(10) Kui kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa hulka kuulub maakorralduse nõuete põhjal ka maareformi seaduse § 20 lõikes 1 2 nimetatud maa, taotleb maakorralduse läbiviija kaitseala valitsejalt või Muinsuskaitseametilt kirjalikku motiveeritud seisukohta, kas kaitstava maa hulka kuuluvat kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad on eraomandis oleva kinnisasjaga liita võimalik või mitte. Seisukoha andmisel märgitakse ka kehtestatud kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud. Kui esitatud seisukoha kohaselt ei ole maad eraomandis oleva kinnisasjaga liita võimalik, siis maareformi seaduse § 20 lõikes 1 2 nimetatud maad eraomandis oleva kinnisasjaga ei liideta.