Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord Art. 18Eluruumi tagamise teenus

(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on tagada eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole võimeline tagama enda või oma perekonna põhjendatud vajadusele vastava eluruumi kasutamise võimalust:

1) füüsilise või psüühilise puude tõttu;

2) sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu.

3)

4)

(2) Eluruum tagatakse lähtuvalt linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt inimese teenusvajaduse kohta antud haldusotsusest järgmiste meetmetega:

1) eelistatavalt abistab linn inimest eluruumi leidmisel vabaturult ja tagab vajaduse korral selleks täiendava nõustamise ja toetuse;

2) linn annab kasutusse endale või kolmandale isikule kuuluva eluruumi (vajaduse korral kohandatud eluruumi) koos muu põhjendatud abiga.

(2¹) Inimesel tekib õigus eluruumi tagamise teenust kasutada ainult juhul, kui ta on täitnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused.

(3) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hinnatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest lähtudes. Teenust osutatakse juhul, kui inimese või pere sissetulek jääb pärast talle ettenähtud eluasemekulude tasumist alla sissetulekupiiri. Seejuures arvestatakse järgmist:

1) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks arvestatakse igale pereliikmele 18 m 2 , millele lisandub 15 m 2 kogu pere kohta;

2) eluasemekuluna võetakse arvesse Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021 määruses nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (edaspidi määrus nr 32 ) sätestatud maksimaalne üüri piirmäär;

3) arvestuslik eluruumi üldpind on maksimaalselt 105 m 2 . Eluruumi tagamise teenuse puhul ei rakendata määruse nr 32 § 1 lõike 1 punktis 1 üle 33 m 2 üldpinnaga eluruumide kohta sätestatud erisusi.

(3¹) Eluruumi tagamise teenust üürimise nõustamise ja toetamise meetmega võib osutada ka juhul, kui lõike 3 kohaselt arvestatud inimesele või perele kätte jääv summa ületab inimesele või perele ettenähtud sissetulekupiiri kuni ühe sissetulekupiiri suurusele vastava summa võrra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul osutab linn inimesele üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest eluruumi leidmisel vabaturult.

(5) Üürimise nõustamine ja toetamine lõpeb ühekordse toetuse maksmisega juhul, kui inimene:

1) on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise ning on hindamise tulemusel võimeline vabaturul toime tulema ja

2) on leidnud sobiva elamispinna ja sõlminud üürilepingu.

(6) Toetust makstakse üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks üürile andjale, põhjendatud juhtudel toetuse taotlejale.

(7) Toetust makstakse haldusotsuse alusel kord kolme kalendriaasta jooksul.

(8) Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel eluruumi kasutusse andmise otsustamist tehakse abi vajavale inimesele eluruumi kasutusse võtmise ettepanek. Ettepanekus teavitatakse inimest eluruumi asukohast ja suurusest, antakse muu eluruumi iseloomustav oluline teave ning tutvustatakse eluruumi fotode abil.

(9) Abi vajav inimene peab eluruumi kasutusse andmise ettepaneku tegijat kirjalikult teavitama eluruumi vastuvõtmisest või sellest loobumisest kümne tööpäeva jooksul ettepaneku tegemisest. Eluruumist loobumist peab kirjalikult põhjendama. Kui inimene ei esita tähtajaks mõjuvaid põhjendusi eluruumist loobumiseks, võib amet jätta eluruumi tema kasutusse andmata.

(10) Kui inimene loobub eluruumist põhjendatult, jääb ta eluruumi vajajana ootele ja talle tehakse uus ettepanek eluruumi kasutamise lepingu sõlmimiseks, pakkudes teist, inimese vajadustele vastavat eluruumi.

(11) Eluruumist loobumine on põhjendatud eelkõige juhul, kui eluruum ei sobi inimesele tema füüsilise või psüühilise erivajaduse tõttu, mida on võimalik dokumentaalselt tõendada.

(12) Eluruumi kasutusse andmise otsustamisel arvestatakse inimese põhjendatud vajadustega ja linna omandis olevate eluruumide võimalustega.

(13) Inimese põhjendatud vajadustele vastava eluruumi puudumisel võetakse inimene eluruumi vajajana ootele ja temaga sõlmitakse eluruumi kasutamise leping esimesel võimalusel.

(14) Kui abi vajav inimene on kinnitanud eluruumi sobivust, antakse linnale kuuluv eluruum tema kasutusse ameti juhataja või tema volitatud isiku haldusakti alusel tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Eluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollib linnaosa valitsus.

(15) Abi vajav inimene on kohustatud sõlmima eluruumi kasutamise lepingu (edaspidi leping ) 30 päeva jooksul arvates eluruumi kasutusse andmise otsusest teadasaamisest.

(16) Lepingu sõlmimisel teavitatakse eluruumi kasutajat võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust lähtudes sellest, et kasutusse antud eluruumile ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut. Eluruumi kasutaja peab tasuma üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud.

(17) Eluruumis võivad elada inimesed, kelle abivajadus on hinnatud. Kui pere koosseis muutub, on inimesel kohustus teavitada sotsiaalhoolekande osakonda, kes vajadusel hindab uuesti pere abivajadust. Eluruumi ei tohi anda allkasutusse.

(18) Inimese jätkuv teenusevajadus või selle puudumine peab olema sotsiaalhoolekande osakonnal välja selgitatud vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtaja saabumist.

(19) Lepingu sõlmimise uueks perioodiks otsustab ameti juhataja või tema volitatud isik haldusaktiga, tuginedes linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna haldusotsusele, millega on tuvastatud inimese jätkuv teenusevajadus.

(20) Kui hindamise tulemusena selgub, et inimesel on jätkuv teenusevajadus, kuid pere koosseis või inimese abivajadus on olulisel määral muutunud, võib amet otsustada anda inimese kasutusse teise, tema vajadusele sobivama eluruumi.

(21) Leping lõpetatakse ennetähtaegselt, kui inimese teenusevajadus on ära langenud või inimene või tema pereliige on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi.

(22) Leping lõpeb abi taotlenud eluruumi kasutaja (edaspidi eluruumi kasutaja ) surma korral.

(23) Eluruumi kasutajaga koos elanud täisealisel pereliikmel, kellel on jätkuv teenusevajadus, on õigus ühe kuu jooksul alates eluruumi kasutaja surmast esitada sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaalhoolekandelise abi taotlus.

(24) Sotsiaalhoolekande osakond hindab eluruumi kasutajaga koos elanud pereliikme jätkuvat teenusevajadust. Kui ta vajab eluruumi, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 10–18 sätestatud alustel leping sama eluruumi või põhjendatud juhul muu eluruumi kasutamiseks.