Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord Art. 10Nõustamisteenused

(1) Nõustamisteenuste eesmärk on toetada inimese või pere iseseisvat toimetulekut. Abi vajavale lapsele osutatava nõustamisteenuse puhul on abi korraldaja amet.

(2) Abi korraldaja pakub sotsiaalnõustamist, mille käigus tagatakse inimesele ja tema perele vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

(3) Olenevalt teenuse saaja vajadusest osutatakse teenuse osutajate kaudu eelkõige järgmisi nõustamisteenuseid:

1) majandamisnõustamine – võlgade teket ennetav tegevus inimese puhul, kellel on ebapiisavad majandamisoskused ja oht jääda võlgadesse, millega ta ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema;

2) võlanõustamine – võlgadesse sattunud inimese nõustamine ja juhendamine võlakohustuste kindlakstegemisel ja nendele lahenduste leidmisel;

3) psühholoogiline nõustamine – traumaatilise sündmuse või õnnetusjuhtumi läbi elanud või igapäevaelu kriisi sattunud inimese toimetuleku toetamine;

4) õigusnõustamine – toimetulekuraskustes inimeste nõustamine õigusküsimustes;

5) viipekeelne sotsiaalnõustamine – praktiline tugi ja abi asjaajamisel kuulmispuudega inimesele;

6) kogemusnõustamine – kogemusnõustaja väljaõppe läbinud inimese kogemuslik, emotsionaalne, sotsiaalne ja praktiline tugi teisele sarnase kogemusega inimesele;

7) laste ja perede nõustamine, koolitus ja teraapia – lastega perede heaolu ja toimetuleku toetamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud teenuste saamiseks tuleb pöörduda abi korraldaja või teenuse osutaja poole.