Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 9Abivajaduse hindamine

(1) Abi korraldaja hindab abi vajava inimese või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning korraldab abi andmise. Abi vajava lapse või abi vajava lapsega seotud perekonna abivajadust hindab sotsiaal- ja tervishoiuameti lapse heaolu spetsialist. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada. Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemisel.

(2) Abivajaduse hindaja:

1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja klienditöö käigus kogutud teabest;

1¹) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest;

2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja arengut käsitlevaid eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest;

3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema tavapärases keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim abi.

(3) Teenuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama abi korraldajat, kui tema kõrvalabi vajadus on teenuse saamise ajal muutunud terviseseisundi või elukeskkonna muutumise tõttu või muul põhjusel. Abi korraldaja hindab teenuse saaja abivajadust ning otsustab abi osutamise jätkamise või muutmise.

(4) Abivajadus vaadatakse üle regulaarselt, vähemalt üks kord aastas.

(5) Sotsiaal- ja tervishoiuameti lapse heaolu spetsialist hindab lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust, lähtudes sellekohasest sotsiaalhoolekande seaduse nõudest.