Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinan · Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinan Art. 2Sihtfinantseerimisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

In KraftAmtlicher Text

(1) Sihtfinantseerimine on linna konkreetse aasta eelarvest põhivara soetamiseks eraldatud rahaline projektipõhine sihtotstarbeline investeeringutoetus, mille põhitingimuseks on see, et sihtfinantseeringu taotleja on kohustatud põhivara kas ostma, ehitama, korrastama vms.

(2) Sihtfinantseeritav objekt ehk põhivara on käesoleva korra mõistes materiaalne vara, mida taotleja kasutab talle seatud eesmärkide täitmiseks, toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ja mille soetusmaksumus on suurem kui 5000 eurot koos käibemaksuga ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalsed varad on näiteks hooned, rajatised, sõidukid, seadmed, inventar, infotehnoloogilised vahendid.

(3) Sihtfinantseerimise taotleja on Viljandi linnas või linnaelanike huvides tegutsev juriidiline isik või Eesti rahvastikuregistri andmetel Viljandi linnas elukoha aadressi omav füüsiline isik (edaspidi taotleja).

(4) Sihtfinantseerimise abikõlblik periood on aeg, mille jooksul peavad sihtfinantseeritava objektiga seotud tegevused (edaspidi tegevused) olema ellu viidud, vajalikud kulud tehtud ning kavandatud väljundid loodud. Kulude abikõlblikkuse perioodi hindamisel lähtutakse tekkepõhisest arvestusest: kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil, sõltumata nende eest tasutud raha liikumise ajast.

(5) Sihtfinantseerimise planeeritud abikõlbliku perioodi esitab taotluses taotleja ise.

(6) Aruanne on linnavalitsuse volitatud isiku poolt aktsepteeritud sihtfinantseeringu lõpparuanne, mis koosneb nii tegevuste sisulisest kirjeldusest kui ka raha kasutamise aruandest.

(7) Aruande esitamise tähtaja määrab Viljandi Linnavolikogu ja see ei ole lühem kui 30 kalendripäeva abikõlbliku perioodi lõpust.

(8) Abikõlblikud ehk sihtfinantseeritavad kulud on kulud, mis on sihtfinantseerimise taotluses märgitud tegevuste elluviimiseks põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud ning on tehtud sihtfinantseeringu abikõlblikkuse perioodi jooksul.

1) Käibemaks on abikõlblik, kui vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole taotlejal õigust tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

2) Abikõlblike kulude eest tasumise viimane kuupäev on aruande esitamise kuupäev.

(9) Sihtfinantseeringu eelarve - taotleja põhivara soetamisega seotud kõikide kulude ja tulude detailne arvestus. Eelarve koostamisel määratakse tegevuste tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite optimaalne suurus, planeeritakse rahastamisallikad ning kavandatakse nende kasutamine kindlas ajaraamis. Eelarves tuuakse välja, millisele osale kulude eelarvest taotletakse sihtfinantseeringut linnalt, millised ressursid kaetakse omavahendite arvelt ja/või teistest allikatest. Taotluses esitatud eelarve peab olema kirjeldatud detailsusega, mis võimaldab sihtfinantseerimise andjal hinnata projekti tulude realistlikkust, kulude mõistlikkust, seost ja vajalikkust tulemuste saavutamisel.

(10) Seotud osapool on käesoleva korra tähenduses taotluse esitanud juriidilise isiku juhatuse, nõukogu, volikogu või muu juhtimis- või kontrollorgani liige ja liikme (edaspidi juhtorgani liikme):

1) abikaasa, vanavanem, juhtorgani liikme või tema abikaasa vanem ning juhtorgani liikme vanema alaneja sugulane, sealhulgas juhtorgani liikme laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva määruse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;

2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub juhtorgani liikmele endale või temaga seotud isikule;

3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on juhtorgani liige ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

4) isik, keda seob juhtorgani liikmega ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus juhtorgani liiget väljaspool taotluse esitaja tegevust oluliselt ja vahetult mõjutab või keda juhtorgani liikme seisund või tegevus väljaspool taotluse esitaja tegevust oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool taotluse esitaja tegevust allub juhtorgani liikme korraldustele või tegutseb juhtorgani liikme huvides või arvel.

(11) Juhtorgani liikmel ei ole käesolevast määrusest tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist.