Luunja valla jäätmehoolduseeskiri Art. 41Loomsed jäätmed

(1) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta ka oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonda võimalikult kahjustamata.

(2) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik käitlema loomsete jäätmete tehases. Suurlooma korjus tuleb koheselt kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse paigutada lekkekindlasse jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs.

(3) Väikeses koguses loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes tekkiv materjal, mis vastab järgmistele tingimustele:

1) materjal on 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted);

2) ettevõttes ei teki materjali rohkem kui 20 kg nädalas.

(4) Nõuded väikeses koguses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks:

1) kogutava materjali liigi, kirjelduse ja koguste üle peetakse arvestust;

2) materjali kogumine, transport ja kõrvaldamine muul viisil (prügilasse viimine toimub nii, et hoitakse ära lubamatuid terviseriske inimestele ja loomadele);

3) materjal viiakse tunnustatud prügilasse ladestamisele lepingulise jäätmekäitlusettevõtte poolt;

4) rangelt on keelatud toidujäätmete, kontide jms materjali viimine loodusesse (taudileviku oht jms).