Viimsi valla kaevetööde eeskiri Art. 2Terminid

Käesolevas eeskirjas kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:

1) Avariikaevetööd on kaevetööde eriliik, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on teenuse osutamise või tehnovõrgu talituse või muu ohu ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud;

2) Geodeetiline märk on kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või suurde piisava stabiilsusega loodusliku kivisse paigaldatud ja tähistatud rajatis;

3) Infosüsteem OPIS on Viimsi valla operatiivteenuste infosüsteem kommunaalmajanduse valdkonna toimingute kohta taotluste ja teadete esitamisel ja menetlemisel;

4) Juurestiku kaitseala on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasdiameeter cm x 0,12 = kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse plaanil kaugusena tüvest;

5) Juurimine on kaevetööde alalt kogu maapinna aluse soovimatu taimse materjali, nagu kännud, juured, maetud puud eemaldamine vähemalt 20 cm sügavuselt ja äravedu;

6) Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetöödeks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid, samuti ohutusala kaevetööde teostaja(te)le;

7) Kaevetöö on pinnase süvendustöö, kus toimub süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast või tööd, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö või puude istutamine või väljajuurimine või tehnovõrkude ja -rajatiste puurimistööd;

8) Kaevetööde luba on dokument, mis annab õiguse ja tingimused kaevetööde tegemiseks;

9) Kaevetööde tegija (ka kaevaja) on isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks;

10) Kaevetööde tellija omanikujärelevalve on seadusest tulenev kaevetööde tellija kohustus tagada kaevetööde käigus ja garantiiperioodil järelevalve kehtivate õigusaktide ja normide täitmise üle kaeveobjektil ning täitedokumentatsiooni vastavus tegelikule olukorrale;

11) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavusega süvend;

12) Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mistahes kivimi või setendi tahke osis;

13) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine;

14) Mikrokaevetööd (edaspidi kaevetööd ja mikrokaevetööd ühiselt kaevetööd) on maapinnast arvestatuna 5 kuni 29 cm sügavuste ja 2 kuni 20 cm laiuste süvendite kaevamine (freesimine) tehnovõrkude (side, fiiberoptilised kaablid ja ühendused) rajamiseks kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne);

15) Mikrokaevik on kaevetööde (freesimise) tulemusena maapõue moodustunud 5 kuni 29 cm sügavusega ja 2 kuni 20 cm laiusega süvend;

16) Omavoliline kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine üldkasutataval alal ilma kaevetööde loata või avariiakti vormistamata;

17) Raadamine on kaevetööde alalt puude, võsa ja põõsaste ning maha langenud puude eemaldamine ja äravedu;

18) Teekate on kestev pindmine materjal, mis pannakse maha alale, kus on ette nähtud liiklemine jalakäijatele, autodele ja teistele liiklusvahenditele;

19) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk vmt;

20) Tehnovõrgu valdaja on tehnovõrgu või -rajatise opereerimise või mistahes talituse eest vastutav ettevõte;

21) Tellija on kaevetööst huvitatud isik;

22) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist;

23) Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda uuritaval maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist;

24) Vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest;

25) Üldkasutatav ala on avalik maa-ala, avalik teemaa, avalik haljak või park, kõige üldisemas tähenduses valla avalik ruum.