Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord Art. 16Haljastusühikud

(1) Asendusistutuskohustuse maht arvutatakse järgmise valemi alusel: D 1*( k 1 + k 2 + k 3)/ 3 =HÜ, kus:

1) D 1 − raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa;

2) k 1 − raiutava puuliigi koefitsient;

3) k 2 − raiutava puu väärtuskoefitsient;

4) k 3 − raiepõhjuse koefitsient;

5) HÜ – haljastusühikud.

(2) Raiutava puuliigi koefitsient k 1

1) haruldast liiki puu − 5,0;

2) väärtuslik lehtpuu (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu), väärtuslik okaspuu (kõik männi ja lehise liigid), leht- ja okaspuu vorm või teisend − 2,5;

3) väärtuslik lehtpuu (kõik hobukastani, pärna ja pähklipuu liigid) või mujal nimetamata okaspuu – 2,0;

4) enam kasutatav või dekoratiivne lehtpuu (saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud raagremmelgas; toominga võõrliigid, arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja sellega võrdsustatud liigid, hiina pappel, kallaspappel ja iluviljapuu) − 1,0;

5) kiirekasvuline või lühiealine lehtpuu (saarvaher, hall-lepp ja värdlepp, harilik pihlakas, harilik toomingas, harilik haab, raagremmelgas, vesipaju, soo- ja kuldkask, berliini pappel ja palsampappel) − 0,5.

(3) Raiutava puu väärtushinnangu koefitsient k 2

1) eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) − 5,0;

2) väärtuslik puu (II väärtusklass) − 2,0;

3) oluline puu (III väärtusklass) − 1,0;

4) väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) – 0,2.

(4) Raiepõhjuse koefitsient k 3

1) ehitusraie haljasalal, millele on Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korras määratud I astme hooldusintensiivsus, kaitstaval loodusobjektil või puiesteel − 5,0;

2) ehitusraie üldkasutatavas pargis ja haljasalal − 2,0;

3) muu ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie − 0,5.

(5) Amet arvutab haljastusühikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valemi abil enne raieloa väljastamist tehtava puu ülevaatuse järel. Haljastusühikute arv märgitakse raieloale.